Eesti elektritööde ettevõtjate liidu põhikiri

I ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (edaspidi “Liit”) on Eestis registreeritud ja elektrialal tegevusluba omavate ettevõtjate vabatahtlik demokraatlikel põhimõtetel tegutsev mittetulundusühing.
1.2. Liidu tegevus rajaneb tema liikmete algatusel ja ühisel tegutsemisel, Liidu juhtkonna valitavusel ja valitud juhtide regulaarsel aruandlusel Liidu liikmete ees.
1.3. Liit teeb koostööd riigi-, teadus- ja kultuuriasutustega, ühiskondlike organisatsioonide ja liikumistega, teiste ühenduste ja liitudega, samuti muude Liidu tegevusest huvitatud asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega ning üksikisikutega Eesti Vabariigis ja välismaal.
1.4. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, tal on oma pitsat ja sümboolika (lipp, vapp, embleem jne.).
1.5. Liidu juhatuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.6. Liidu ametlikuks nimetuseks on Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, lühend EETEL.
1.7. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.8. Liit on asutatud tähtajatult.

II LIIDU EESMÄRK JA TEGEVUSE PÕHISUUNAD

2.1. Liidu kui tööandjate ühenduse eesmärk on käesoleva põhikirja kohaselt oma liikmete ühiste huvide kaitsmine elektriala kutselistes, tehnilistes, kaubanduslikes ja ärilistes küsimustes, samuti nii liikmeskonna kui ka kogu elektriala kõrge professionaalse taseme saavutamine ning selle pidev edasiarendamine.
Liidu põhikirjaline eesmärk ei ole majandustegevuse kaudu oma liikmetele ainelise tulu saamine ja jaotamine.
Liit jälgib korralike äritavade järgimist ja võitleb kõigi ebatervete toimingute vastu elektrialal.
2.2. Liidu tegevuse põhisuunad on:
1) Liidu liikmete ettepanekul nende huvide esindamine ja kaitsmine riigivõimu- ja valitsemisorganites, suhetes teiste juriidiliste ja üksikisikutega, Liidu ja tema liikmete volitusel esindamine kohtus ja vahekohtus;
2) osalemine Liitu ja tema liikmeid puudutavate seadusaktide väljatöötamisel (sh. oma seisukoha avalikustamine nimetatud küsimustes);
3) Liidu liikmete ettepanekul nende esindamine suhetes elektriala ja muude organisatsioonide ja ühendustega Eesti Vabariigis ning välismaal;
4) elektriala- ja majanduskogemuste üldistamine ja nende levitamine;
5) turu- ja kliendiuuringud ning sellekohaste soovituste väljatöötamine;
6) täienduskoolituse korraldamine, elektrialase hariduse edendamisele kaasaaitamine;
7) elektrialast tegevust puudutava informatsiooni levitamine, sh. reklaami- ja muude trükiste väljaandmine ja levitamine;
8) oma liikmetele õigusabi ja konsultatsioonide korraldamine;
9) igasugune muu tegevus, mis on vajalik Liidu eesmärkide saavutamiseks.
2.3. Liidul on õigus tutvustada oma tegevust meedias, anda välja reklaambuklette ja muud kirjandust.
2.4. Liidul on õigus korraldada väljaõpet ning anda välja kvalifikatsiooni tõendavaid lubasid ja tunnistusi.
2.5. Liidul on õigus moodustada põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks filiaale, esindusi ja fonde, korraldada konkursse, näitusi, väljapanekuid ja infopäevi.
2.6. Liidul on õigus sõlmida Eesti Vabariigi ja teiste riikide juriidiliste ja üksikisikutega põhitegevusega seonduvaid lepinguid ja teostada selleks vajalikke tehinguid.
2.7. Liidul on õigus oma põhikirjalise tegevuse toetamiseks vastu võtta toetusi, abisid, kingitusi, annetusi, omada kinnisvara ja väärtpabereid.
2.8. Liidul on õigus avada ja sulgeda arveldus-, jooksvaid ja eriarveid Eesti Vabariigi ja välisriikide pankades ning sooritada finantsoperatsioone, samuti võtta laenu, sealhulgas välisvaluutas, vastavuses Eesti Panga poolt kehtestatud korrale.
2.9. Liidul on õigus astuda teiste liitude liikmeks.

III LIIDU LIIKMESKOND. LIIKMEKS VASTUVÕTMINE, VÄLJA ASTUMINE JA VÄLJA ARVAMINE

3.1. Liidu liikmeks võivad olla Eesti Vabariigis registreeritud ja elektrialal tegutsevad hea mainega ettevõtjad ja nende ühendused ning juhatuse otsusel ka muud isikud, kes soovivad arendada Liidu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust ja tunnustavad ning järgivad Liidu põhikirja.
3.2. Liidu liikmeks vastuvõtmiseks tuleb taotlejal esitada juhatusele kirjalik avaldus juhatuse poolt kinnitatud blanketil, millel tuleb täpselt kirja panna kõik nõutavad andmed. Juhatusel on õigus vajaduse korral hankida lisateavet liikmeks vastuvõtmist taotleva isiku kohta.
3.3. Liikmeks võetakse juhatuse otsusega ja liikmeks vastuvõtmine jõustub pärast sisseastumis- ja jooksva poolaasta liikmemaksu tasumist.
3.4. Sisseastumis- ja liikmemaksu suurus määratakse üldkoosoleku poolt kinnitatud reglemendiga.
3.5. Liidust väljaastumiseks esitab Liidu liige juhatusele kirjaliku avalduse. Liidust saab välja astuda ainult majandusaasta lõpus. Pärast selle tähtaja möödumist kustutab juhatus väljaastunu Liidu liikmete nimekirjast.
3.6. Liidu liikme võib juhatuse otsusega Liidust välja arvata, kui ta
1) ei ole tähtaegselt tasunud Liidu liikmemaksu,
2) ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi Liidu üldkoosolekul ega Liidu sisulises tegevuses;
3) on olulisel määral kahjustanud Liidu mainet või tegevust;
4) on korduvalt eiranud Liidu liikmesettevõtte eetikareegleid.
3.7. Liidu liikme väljaarvamise otsustab Liidu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne järgmise koosoleku toimumist liikmele, kelle Liidust väljaarvamist otsustatakse. Liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuse koosolekul.
3.8. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.
3.9. Liidu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval Liidu üldkoosolekul.
3.10. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, siis tasutud sisseastumis- ja liikmemaks tagastamisele ei kuulu.
3.11. Liidust välja arvatud liikmel ei ole õigust Liidu varale.
3.12. Liikmelisust ei saa üle anda. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilise isiku tegevuse lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb.

IV LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Liidu liikmel on õigus
1) osaleda Liidu üldkoosolekul hääleõigusega;
2) esitada Liidu liikmete hulgast esindajaid Liidu juhtorganitesse, olla ise valitud ja võtta osa Liidu teiste organite moodustamisest;
3) osaleda Liidu poolt korraldatavatel üritustel ja kasutada soodustingimustel tema teenuseid;
4) esitada Liidu organitele ettepanekuid ja arupärimisi;
5) kasutada Liidu sümboolikat vastavalt juhatuse poolt kehtestatud korrale;
6) osaleda põhikirjas ettenähtud korras Liidu töös ja selle juhtimises ning vabalt tutvuda Liidu dokumentatsiooniga.
4.2. Liidu liige on kohustatud
1) järgima Liidu põhikirja ja Liidu juhtorganite otsuseid;
2) tasuma määratud tähtajaks liikmemaksu;
3) teatama Liidu juhatusele Liidu liikmete arvestuse pidamiseks ja Liidu tööks vajalikud andmed ning teatama uued andmed hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende muutumist.

V ÜLDKOOSOLEK

5.1. Liidu kõrgeimaks organiks on tema liikmete üldkoosolek.
5.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub
1) põhikirja kinnitamine ja muutmine;
2) Liidu eesmärgi muutmine;
3) Liidu juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
4) Liidu juhatuse aruannete ärakuulamine Liidu tegevuse ja rahaliste vahendite kasutamise kohta;
5) Liidu revisjonikomisjoni valimine ning selle aruannete kinnitamine;
6) Liidu aastaeelarve, selle täitmise aruande ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamine, Liidu sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse kehtestamine;
7) Liidu majandusaasta aruande kinnitamine;
8) Liidu tegevuse reorganiseerimine, ühinemine, jagunemine ja lõpetamine;
9) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Liidu esindaja määramine;
10) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või antud põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
5.3. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas põhikirjas ettenähtud küsimuste arutamiseks, samuti siis, kui Liidu huvid seda nõuavad.
5.4. Liidu üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult vähemalt üks kümnendik (1/10) Liidu liikmetest, tuues põhjuse.
5.5. Kui juhatus ei kutsu punktis 5.4. toodud asjaoludel üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku samas korras juhatusega ise kokku kutsuda.
5.6. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb Liidu liikmeid informeerida kirjaliku teatega vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist, näidates selles ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
5.7. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid ka küsimustes, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, kui üldkoosolekul osaleb üle poole Liidu liikmetest ja vähemalt üheksa kümnendikku (9/10) üldkoosolekul osalevatest Liidu liikmetest on nõus küsimuse päevakorda võtmisega.
5.8. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt üks kolmandik (1/3) Liidu liikmetest.
5.9. Kui üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalevate liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt kaks liiget.
5.10. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest. Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Igal Liidu liikmel on üks hääl.
5.11. Liidu põhikirja (v.a põhikirjas sätestatud Liidu eesmärgi) muutmiseks on vajalik üldkoosoleku üle kahe kolmandiku (2/3) häälteenamus. Põhikirja muudatusettepanekud tuleb Liidu liikmetele saata kirjalikult koos üldkoosoleku kutsega.
5.12. Põhikirjas ettenähtud Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt üheksa kümnendiku (9/10) Liidu liikmete nõusolek. Muutmise poolt otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
5.13. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja Liidu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses Liidu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist.
5.14. Üldkoosoleku otsus jõustub selle vastuvõtmise momendist.
5.15. Üldkoosoleku otsused on juhatusele täitmiseks kohustuslikud.

VI JUHATUS

6.1. Juhatus juhib ja esindab Liitu.
6.2. Juhatuses on viis (5) kuni üheksa (9) liiget.
6.3. Juhatuse liikmed valib üldkoosolek kolmeks aastaks.
6.4. Juhatuse liikmete jooksvad tööülesanded määrab juhatuse esimees.
6.5. Juhatuse liikme võib üldkoosolek tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või tema võimetuse või soovimatuse korral Liitu juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
6.6. Juhatuse liikmed vastutavad põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule tekitatud kahju eest solidaarselt.
6.7. Liidu juhatus:
1) valib juhatuse liikmete hulgast Liidu juhatuse esimehe, vajadusel ka aseesimehe;
2) otsustab uute liikmete Liitu vastuvõtmise ja Liidu liikmete Liidust väljaarvamise;
3) moodustab Liidu tegevjuhtkonna ja määrab kindlaks selle pädevuse;
4) kuulab ära Liidu tegevjuhi tegevusaruanded;
5) kontrollib Liidu rahaliste vahendite ja materiaalsete väärtuste kasutamist tegevjuhtkonna poolt;
6) kinnitab kõik Liidu sisemist tegevust sätestavad eeskirjad ja juhendid (ametijuhendid, reglemendid jne.);
7) otsustab Liidu filiaalide, esinduste ja fondide loomise;
8) teeb tehinguid Liidule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjadega.
6.8. Liidu juhatus korraldab Liidu tegevust tema poolt tööle võetud tegevdirektori kaudu.
6.9. Liidu tegevjuht
1) koostab Liidu aastaeelarve ja esitab selle kinnitamiseks Liidu juhatusele ja üldkoosolekule;
2) korraldab Liidu rahaliste vahendite ja materiaalsete väärtuste kasutamist direktsiooni poolt;
3) annab oma tegevusest aru Liidu juhatusele ja üldkoosolekule;
4) teeb juhatusele ettepaneku Liidu filiaalide, esinduste ja fondide loomiseks;
5) võtab tööle ja vabastab töölt Liidu palgalised töötajad;
6) sõlmib volikirja alusel lepinguid Liidu ja juriidiliste ning füüsiliste isikute vahel.
6.10. Liidu tegevjuht on aruandekohustuslane Liidu juhatuse ja/või revisjonikomisjoni ees.
6.11. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees, vajadusel juhatuse aseesimees, mitte harvem kui kord kvartalis.
6.12. Juhatuse otsused on õiguspärased, kui koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.
6.13. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks juhatuse esimehe hääl. Juhatuse koosolekul on igal juhatuse liikmel üks hääl.
6.14. Juhatus võib vastu võtta otsuse vastava reglemendi alusel ka koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
6.15. Juhatuse otsused jõustuvad nende vastuvõtmisel.
6.16. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist Liidu poolt.
6.17. Juhatus on aruandekohustuslane üldkoosoleku ees.

6.19. Suhetes füüsiliste ja teiste juriidiliste isikutega esindavad Liitu juhatuse liikmed .
6.20. Liidu tegevjuhti asendab tema puudumisel juhatuse esimees või üks juhatuse liikmetest, esimehe kirjalikul määramisel.

VII LIIDU VARA JA MAJANDUSTEGEVUS

7.1. Liidu varaks on temale kuuluvad materiaalsed väärtused ja rahalised vahendid, mis moodustuvad
1) sisseastumis- ja liikmemaksudest,
2) juriidiliste ja üksikisikute vabatahtlikest annetustest,
3) põhikirjajärgsest majandustegevusest;
4) muudest laekumistest.
7.2. Liidu vara ei kuulu jaotamisele Liidu liikmete vahel.
7.3. Liit ei vastuta oma liikmete ja Liidu liikmed ei vastuta Liidu võlgade eest.
7.4. Liidul on õigus moodustada sihtotstarbelisi fonde.
7.5. Liidu majandustegevust ja raamatupidamist korraldatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele.

VIII MAJANDUSTEGEVUSE KONTROLL

8.1. Liidu tegevuse kontrollimiseks määrab üldkoosolek revisjoni või audiitorkontrolli.
8.2. Majandustegevuse kontrolli viiakse Liidus läbi mitte harvem kui üks kord aastas. Juhatuse või muu organi liikmed peavad võimaldama revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks tutvumist vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
8.3. Revisjonikomisjon või audiitor koostab revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.

IX MAJANDUSAASTA ARUANNE

9.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, vastavalt seaduses sätestatud korrale.
9.2. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule viie kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Aruandele lisatakse revisjonikomisjoni aruanne.
9.3. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek.
9.4. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

X ÜHINEMINE. JAGUNEMINE. LÕPETAMINE

10.1. Liidu ühinemise, jagunemise või lõpetamise otsustab Liidu üldkoosolek, kui selle poolt on hääletanud üle kahe kolmandiku üldkoosolekul esindatud Liidu liikmetest.
10.2. Liidu tegevuse lõpetamisel moodustab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni, milline lahendab arvel oleva vara jagamise Liidu liikmete vahel või üleandmise teistele juriidilistele isikutele või fondidele.

______________________________________________________________________

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu põhikiri on kinnitatud asutamiskoosolekul 16. mail 1995 ja viidud kooskõlla Mittetulundusühingute seadusega üldkoosoleku otsusega 08. maist 1997. Muudatused sisse viidud üldkoosoleku otsusega 14. maist 1998, 31. maist 2001 ja 07. maist 2010.