PDF failina – Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu põhikiri (alates 24.11.2022)
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (edaspidi “Liit”) on Eesti Vabariigis registreeritud ja elektrialal tegutsevate ettevõtjate ning elektriala õppeasutuste vabatahtlik demokraatlikel põhimõtetel tegutsev mittetulundusühing.
1.2. Liidu tegevus rajaneb tema liikmete algatusel ja ühisel tegutsemisel, Liidu juhtorganite valitavusel ja valitud esindajate regulaarsel aruandlusel Liidu liikmete ees.
1.3. Liidu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.4. Liidu ametlikuks nimetuseks on Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, lühend EETEL, inglise keeles Estonian Association Of Electrical Enterprises, lühend EAEE.
1.5. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.6. Liit on asutatud tähtajatult.
2. LIIDU EESMÄRK, TEGEVUSE PÕHISUUNAD JA ÕIGUSED
2.1. Liidu eesmärk on käesoleva põhikirja kohaselt oma liikmete ühiste huvide kaitsmine elektriala kutselistes, tehnilistes, ärilistes ja muudes olulistes küsimustes, samuti nii liikmeskonna kui ka kogu elektriala kõrge professionaalse taseme saavutamine ning selle pidev edasiarendamine Eesti Vabariigis ja välismaal.
Liidu põhikirjaline eesmärk ei ole majandustegevuse kaudu oma liikmetele ainelise tulu saamine ja jaotamine.
2.2. Liidu tegevuse põhisuunad on:
1) Liidu liikmete ettepanekul nende huvide esindamine ja kaitsmine riigivõimu- ja valitsemisorganites, seadusloomes, suhetes teiste juriidiliste ja üksikisikutega, elektriala ja muude organisatsioonide ja ühendustega Eesti Vabariigis ning välismaal, Liidu ja tema liikmete volitusel esindamine kohtus;
2) elektrialast ettevõtlust puudutavate sündmuste korraldamine ja informatsiooni levitamine, sh reklaami jm publikatsioonide ning elektriala- ja majanduskogemuste levitamine;
3) valdkonna uuringud ning sellekohaste soovituste väljatöötamine;
4) koolituste ja väljaõppe organiseerimine ning elektriala kompetentse tõendavate lubade ja tunnistuste väljaandmine;
5) elektrialase hariduse edendamisele kaasaaitamine;
6) valdkonna teadus- ja arendustegevuste, innovatsiooni ning ettevõtluse arengu toetamine;
7) oma liikmetele kollektiivsete konsultatsioonide, õigus- jm toe korraldamine;
8) igasugune muu tegevus, mis on vajalik Liidu eesmärgi saavutamiseks.
2.3. Liidul on õigus moodustada põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks filiaale, esindusi ja fonde, korraldada konkursse, väljapanekuid ja infopäevi.
2.4. Liidul on õigus sõlmida Eesti Vabariigi ja teiste riikide juriidiliste ja üksikisikutega põhitegevusega seonduvaid lepinguid ja teostada selleks vajalikke tehinguid.
2.5. Liidul on õigus oma põhikirjalise tegevuse toetamiseks vastu võtta toetusi, abisid, kingitusi, annetusi, omada kinnisvara ja väärtpabereid.
2.6. Liidul on õigus avada ja sulgeda arveldus-, jooksvaid ja eriarveid Eesti Vabariigi ja välisriikide pankades ning sooritada finantsoperatsioone, samuti võtta laenu.
2.7. Liidul on õigus astuda teiste liitude liikmeks.
3. LIIDU LIIKMESKOND: LIIKMEKS VASTUVÕTMINE, VÄLJA ASTUMINE JA VÄLJAARVAMINE
3.1. Liidu liikmeks võivad olla Eesti Vabariigis registreeritud ja elektrialal tegutsevad hea mainega ning ärieetilised ettevõtjad ja elektriala õppeasutused ning Nõukogu otsusel ka muud elektriala organisatsioonid, kes soovivad arendada Liidu eesmärgiga kooskõlas olevat tegevust ja tunnustavad ning järgivad Liidu põhikirja ja Liidu kehtestatud eetikareegleid.
3.2. Liidu liikmeks saamiseks tuleb taotlejal esitada juhatusele kinnitatud vormis kirjalik avaldus, vähemalt kahe (2) Liidu liikme soovitus ja muud nõutavad dokumendid. Juhatusel on õigus vajaduse korral hankida lisateavet liikmeks vastuvõtmist taotleva isiku kohta.
3.3. Liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu volinike koosolek (edaspidi „Nõukogu“) kahe (2) kuu jooksul alates nõuetekohase avalduse ja dokumentide saamisest. Liikmeks vastuvõtmine jõustub pärast sisseastumismaksu ja jooksva poolaasta liikmemaksu tasumist.
3.4. Sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestab üldkoosolek (edaspidi „Üldkoosolek“). Liikmete ja maksude arvestust peab juhatus.
3.5. Liidust väljaastumiseks esitab Liidu liige juhatusele kirjaliku avalduse ja liikme väljaarvamise otsustab Nõukogu kahe (2) kuu jooksul, kui liige on tasunud kõik rahalised kohustused Liidu ees, sh käimasoleva poolaasta liikmemaksu, mis ei kuulu tagastamisele.
3.6. Liidu liikme võib Nõukogu otsusega Liidust välja arvata, kui liige
1) ei ole tähtaegselt tasunud Liidu liikmemaksu;
2) ei ole viimase kahe (2) aasta jooksul osalenud ühelgi Liidu Üldkoosolekul ega Liidu sisulises tegevuses;
3) on kahjustanud Liidu mainet või tegevust;
4) on korduvalt eiranud Liidu põhikirja ja/või Liidu kehtestatud eetikareegleid.
3.7. Liidu liikme väljaarvamise otsustab Liidu Nõukogu oma koosolekul, seejuures Liidu juhatus teatab selle küsimuse arutelust kirjalikult vähemalt kaks (2) nädalat enne koosoleku toimumist liikmele, kelle Liidust väljaarvamist otsustatakse. Liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel Nõukogu koosolekul.
3.8. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.
3.9. Liidu Nõukogu poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval Liidu Üldkoosolekul.
3.10. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, siis tasutud sisseastumis- ja liikmemaks tagastamisele ei kuulu.
3.11. Liidust välja arvatud liikmel ei ole õigust Liidu varale.
3.12. Liikmelisust ei saa üle anda, juriidilisest isikust liikme tegevuse lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb.
4. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1. Liidu liikmel on õigus:
1) osaleda Liidu Üldkoosolekul hääleõigusega;
2) esitada Liidu liikmete esindajate hulgast liikmekandidaate Liidu Nõukogusse;
3) osaleda Liidu poolt korraldatavatel üritustel ja kasutada soodustingimustel Liidu ja Liidu poolt vahendatavaid teenuseid;
4) esitada Liidu organitele ettepanekuid ja arupärimisi;
5) kasutada Liidu sümboolikat kirjalikul kokkuleppel Liidu juhatusega;
6) osaleda põhikirjas ettenähtud korras Liidu töös ja selle juhtimises ning tutvuda Liidu
dokumentatsiooniga.
4.2. Liidu liige on kohustatud:
1) järgima Liidu põhikirja, Liidu kehtestatud eetikareegleid ja Liidu juhtorganite otsuseid;
2) tasuma määratud tähtajaks liikmemaksu;
3) teatama Liidu juhatusele Liidu liikmete arvestuse pidamiseks ja Liidu tööks vajalikud andmed ning teatama uued andmed hiljemalt ühe (1) kuu jooksul pärast nende muutumist.
5. ÜLDKOOSOLEK
5.1. Liidu kõrgeimaks organiks on tema liikmete Üldkoosolek.
5.2. Üldkoosoleku pädevuses on:
5.2.1. põhikirja muutmine;
5.2.2. Liidu eesmärgi muutmine;
5.2.3. Nõukogu liikmete arvu määramine, Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
5.2.4. Nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
5.2.5. majandusaasta aruande kinnitamine;
5.2.6. Liidu aastaeelarve, tegevusplaani ja strateegia kinnitamine;
5.2.7. Liidu sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse ning korra kehtestamine;
5.2.8. mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
5.2.9. muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti;
5.2.10. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
5.3. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas, samuti siis, kui Liidu huvid seda nõuavad.
5.4. Liidu Üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt üks kümnendik (1/10) Liidu liikmetest.
5.5. Kui juhatus ei kutsu punktis 5.4 toodud asjaoludel Üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad Üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
5.6. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb Liidu liikmeid informeerida kirjaliku teatega vähemalt kaks (2) nädalat enne selle toimumist, näidates selles ära Üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
5.7. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid ka küsimustes, mida ei olnud eelnevalt Üldkoosoleku päevakorda võetud, kui Üldkoosolekul osaleb üle poole Liidu liikmetest ja vähemalt üheksa kümnendikku (9/10) Üldkoosolekul osalevatest Liidu liikmetest on nõus küsimuse päevakorda võtmisega.
5.8. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt üks kolmandik (1/3) Liidu liikmetest.
5.9. Kui Üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme (3) nädala jooksul kokku uue Üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata Üldkoosolekul osalevate liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui Üldkoosolekul osaleb vähemalt kaks liiget.
5.10. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest. Isiku valimisel osutub Üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai enam hääli, v.a Nõukogu liikmete valimise korral pääseb Nõukogusse ka iga toimkonna poolt esitatud kandidaatidest vähemalt enim hääli saanud kandidaat. Igal Liidu liikmel on üks hääl.
5.11. Liidu põhikirja (v.a põhikirjas sätestatud Liidu eesmärgi) muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle kahe kolmandiku (2/3) Üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
5.12. Põhikirjas ettenähtud Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt üheksa kümnendiku (9/10) Liidu liikmete nõusolek. Muutmise poolt otsustanud Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
5.13. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja Liidu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses Liidu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist.
5.14. Üldkoosoleku otsus jõustub selle vastuvõtmise momendist. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
6. NÕUKOGU
6.1. Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab Üldkoosoleku ülesandeid Nõukogu.
6.2. Nõukogu pädevuses on:
1) Nõukogu esimehe ja aseesimehe valimine;
2) juhatuse liikmete ja kui juhatuse liikmeid on mitu, siis juhatuse esimehe valimine ja tagasikutsumine;
3) juhatuse liikmete tasu ja muude hüvede määramine;
4) juhatuse liikmetega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Liidu esindaja määramine;
5) juhatuse esindusõiguse piiramine;
6) juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamine;
7) juhatuse koostatud Liidu aastaeelarve ja tegevusplaani kooskõlastamine;
8) juhatuse ettepanekul töökohtade loomine ning likvideerimine;
9) uute liikmete Liitu vastuvõtmise ja liikmete Liidust väljaarvamise otsustamine;
10) Liidu siseselt toimkondade moodustamise ja nende lõpetamise otsustamine;
11) audiitori määramine ja audiitorkontrolli korraldamiseks vajalike lepingute sõlmimiseks volituste andmine;
12) Liidu poolt tema liikmete huvides äriühingute asutamise või nendes osalemise otsustamine;
13) kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade omandamise, võõrandamise ja asjaõigusega koormamise otsustamine;
14) Liidu filiaalide, esinduste ja fondide loomise otsustamine;
15) Liidu tegevuse elluviimiseks vajalike toimingute ja tehingute tegemise otsustamine;
16) teistesse organisatsioonidesse liikmeks astumise otsustamine.
6.3. Nõukogu moodustab seitse (7) kuni üksteist (11) liiget. Nõukogu liikmed valib Liidu liikmete ja Liidu toimkondade poolt esitatud kandidaatide seast Üldkoosolek kolmeks (3) aastaks. Nõukogu liikme kandidaat peab olema Liidu liikme esindaja. Nõukogusse saab valida Liidu liikme eest ühe esindaja. Nõukogu liikme valimisel osutub valituks kandidaat, kes sai enam hääli, kuid Nõukogusse pääseb ka iga toimkonna poolt esitatud kandidaatidest vähemalt enim hääli saanud kandidaat.
6.4. Toimkonna poolt nimetatud Nõukogu liikme kandidaadid peavad olema otsustatud toimkonna koosolekul vähemalt üks (1) nädal enne Üldkoosoleku toimumist, kus valitakse Nõukogu liikmed. Toimkondade kandidaadid avalikustatakse Liidu liikmetele vähemalt kolm (3) päeva enne Üldkoosolekut. Liidu liikmel on õigus esitada kirjalikult kuni 3 (kolm) kandidaati vähemalt 1 (üks) nädal enne Üldkoosoleku toimumist, kus valitakse Nõukogu liikmed. Kõik tähtaegselt esitatud kandidaadid, kes on andnud nõusoleku kandideerimiseks, kantakse Nõukogu liikmete kandidaatide nimekirja.
6.5. Põhikirja punktis 6.4 kehtestatud Nõukogu liikme kandidaatide esitamise tähtajad ei kehti Üldkoosolekul, kus Nõukogu esimest korda moodustatakse. Sellel Üldkoosolekul, kus Nõukogu esimest korda moodustatakse, esitatakse Nõukogu liikme kandidaadid ja tehakse Nõukogu liikme kandidaadid liikmetele teatavaks Üldkoosolekul kohapeal.
6.6. Nõukogu liikme valimine Üldkoosolekul:
6.6.1. Enne valimist on kõigil kandidaatidel sõnavõtuõigus Üldkoosolekul kuni kolm (3) minutit.
6.6.2. Hääletamine on kirjalik ja salajane.
6.6.3. Häälte lugemist viib läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu valib ja kinnitab Üldkoosolek enne hääletuse läbiviimist.
6.6.4. Kõik kandidaadid, kes on andnud nõusoleku, kantakse igale Üldkoosolekul osalevale Liidu liikmele antavale hääletussedelile kandidaatide perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras, olenemata nende koguarvust.
6.6.5. Häälte lugemisel lähevad arvesse ainult kehtivad hääletussedelid. Hääletussedel loetakse kehtivaks, kui hääletaja on andnud oma hääle mitte enam kui Üldkoosoleku poolt otsustatud Nõukogu liikmete arvu ulatuses kandidaatide poolt. Sedelid, millel on hääletatud suurema arvu kandidaatide poolt, kui Üldkoosoleku poolt otsustatud Nõukogu liikmete arv, on kehtetud. Kehtetud ja esitamata hääletussedelid arvesse ei lähe.
6.6.6. Nõukogu liikmeteks saavad enim hääli saanud kandidaadid, kuid Nõukogusse pääseb ka iga toimkonna poolt esitatud kandidaatidest vähemalt enim hääli saanud kandidaat. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.
6.6.7. Kui Nõukogu liikme volitused lõppevad enne kolme aasta pikkuse tähtaja möödumist, siis saab tema asemel uueks Nõukogu liikmeks järgmine enim hääli saanud isik tema enda nõusolekul.
6.7. Nõukogu liige võib tagasi astuda enne volituste lõppemist, teatades sellest kirjalikult Nõukogule vähemalt üks (1) kuu ette.
6.8. Üldkoosolek võib Nõukogu liikme tagasi kutsuda enne volituste lõppemist kui Nõukogu liikme tegevus on vastuolus Liidu eesmärgiga ja/või tegevusega ja/või kahjustab Liidu mainet. Nõukogu liikme volitused lõppevad ka juhul, kui Liidu liige, keda ta esindab, Liidust välja arvatakse.
6.9. Nõukogu kinnitab enda töökorralduse ning valib endi seast esimehe, kes korraldab Nõukogu tööd, ning aseesimehe.
6.10. Nõukogu toimub vähemalt üks (1) kord kahe (2) kuu jooksul. Nõukogu kutsub kokku Nõukogu esimees, kes saadab kutsed Nõukogu liikmetele vähemalt kaks (2) nädalat ette. Nõukogu esimees peab koosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates juhatus, vähemalt üks kolmandik (1/3) Nõukogu liikmetest või üks kümnendik (1/10) Liidu liikmetest.
6.11. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui seal osaleb üle poole Nõukogu liikmetest, sh Nõukogu esimees või aseesimees. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu otsused tehakse koosolekul osalenud Nõukogu liikmete lihthäälteenamusega, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Isikuvalimistel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks Nõukogu esimehe hääl, tema puudumisel Nõukogu aseesimehe hääl. Nõukogu kokkukutsumisele ja läbiviimisele ei kohaldata Üldkoosoleku kohta sätestatut. Nõukogu koosolekute protokollid edastatakse juhatuse poolt mõistliku aja jooksul kõigile Liidu liikmetele.
6.12. Nõukogu annab oma tegevusest aru Üldkoosolekule.
7. JUHATUS
7.1. Liitu juhib ja esindab igapäevaselt juhatus.
7.2. Juhatuses on 1 kuni 3 liiget.
7.3. Juhatuse liikmed määrab Nõukogu kolmeks (3) aastaks.
7.4. Juhatuse pädevuses on:
1) juhtida ja esindada igapäevaselt Liitu ning tagada Üldkoosoleku ja Nõukogu otsuste täitmine;
2) liikmeks astumise ja lahkumise avalduste ülevaatamine ja Nõukogule edastamine;
3) toimkondade moodustamise ja lõpetamise avalduste ülevaatamine ja Nõukogule edastamine;
4) Liidu sisseastumismaksude ja liikmemaksude kogumine, Liidu liikmete ja Nõukogu liikmete arvestuse pidamine;
5) ettepanekute tegemine Nõukogule Liidu tegevuse elluviimiseks, sh selleks vajalike tehingute tegemiseks;
6) Liidu põhi- ja käibevahendite ja muu vara kasutamine ja käsutamine, samuti tehingute tegemine, lähtudes Liidu põhikirjast, Üldkoosoleku ja Nõukogu otsustest;
7) Liidu raamatupidamise korraldamine vastavalt seaduses kehtestatud nõuetele;
8) seaduses ettenähtud juhtudel ja korras avalduste ja muude dokumentide ja andmete esitamine Liidu nimel ametitele ja registritele;
9) Liidu aastaeelarve ja tegevusplaani koostamine ja selle esitamine Nõukogule kooskõlastamiseks ja Üldkoosolekule kinnitamiseks;
10) ettepanekute tegemine Nõukogule töökohtade loomiseks ja likvideerimiseks;
11) muude Liidu põhikirja, Üldkoosoleku või Nõukogu poolt juhatusele antud ülesannete täitmine ja otsuste tegemine oma pädevuse piires Liidu eesmärkide saavutamiseks.
7.5. Juhatuse liikme võib Nõukogu tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või tema võimetuse või soovimatuse korral Liitu juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
7.6. Juhatuse liikmed vastutavad põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule tekitatud kahju eest solidaarselt.
7.7. Juhatuse liikmetel on õigus esindada Liitu kõikides õigustoimingutes ainuisikuliselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
8. LIIDU TOIMKONNAD
8.1. Liikmetel on õigus moodustada tegevusvaldkonna põhiselt toimkondi, mille eesmärk on samas valdkonnas tegutsevate Liidu liikmete ühendamine ja koostöö edendamine Liidu siseselt.
8.2. Toimkonna võivad moodustava vähemalt seitse (7) samas tegevusvaldkonnas tegutsevat Liidu liiget esitades kirjaliku ühisavalduse ja muud nõutavad dokumendid Liidu juhatusele. Juhatusel on õigus vajaduse korral küsida lisateavet toimkonna moodustamise kohta.
8.3. Liidu juhatus kontrollib avalduse üle ja edastab otsustamiseks Nõukogule, kes otsustab toimkonna moodustamise kahe (2) kuu jooksul alates nõuetekohase avalduse ja dokumentide saamisest.
8.4. Toimkond kohustub korraldama toimkonna liikmete koosoleku vähemalt kaks (2) korda kaheteistkümne (12) kuu jooksul. Toimkonna liikmete koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt üks kolmandik (1/3) vastava toimkonna liikmetest. Toimkonna koosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab üle poole toimkonna koosolekul osalevatest toimkonna liikmetest. Koosoleku protokoll tuleb edastada pärast koosoleku toimumist viivitamatult Liidu juhatusele. Toimkonna koosolekute protokollid edastatakse toimkonna poolt mõistliku aja jooksul kõigile Liidu liikmetele.
8.5. Toimkonnal on õigus:
8.5.1. esitada toimkonna otsusega toimkonna nimel nõuetekohaselt vähemalt üks (üks) kandidaat Nõukogu liikmeks nimetamiseks;
8.5.2. esitada seisukohti ja ettepanekuid Liidu juhatusele, Nõukogule ja Üldkoosolekule seoses Liidu tegevusega;
8.5.3. võtta toimkonda vastu Liidu liikmeid, kes tegutsevad samas tegevusvaldkonnas ning arvata toimkonnast välja liikme tema vastava avalduse alusel või juhul, kui liige ei vasta toimkonna liikme tingimustele või ei osale toimkonna tegevuses.
8.6. Toimkond lõpetatakse Nõukogu otsusega kahe (2) kuu jooksul arvates vastavast alusest teadasaamisest, kui:
8.6.1. toimkond ei tegutse, sh kui toimkond ei ole suutnud kaheteistkümne (12) kuu jooksul läbi viia ühtegi toimkonna koosolekut, mis oleks otsustusvõimeline;
8.6.2. toimkond ei esita toimkonna nimel nõuetekohaselt vähemalt ühte (1) kandidaati Nõukogu liikmeks nimetamiseks;
8.6.3. toimkonna liikmete vastavasisulise otsuse alusel;
8.6.4. toimkonna liikmete arv on langenud alla seitsme (7) Liidu liikme.
8.7. Põhikirja punktide 8.1 kuni 8.6 kehtestamisega loetakse toimkondadeks olemasolevad toimkonnad: 1) sisepaigaldajad; 2) välisvõrgu ehitajad; 3) elektriprojekteerijad; 4) hulgimüüjad ja tootjad. Põhikirja punktis 8.4 kehtestatud vähemalt ühe kolmandiku (1/3) toimkonna liikmete osalemise nõue ei kehti sellel toimkonna liikmete koosolekul, mis toimub Üldkoosolekul, kus Nõukogu esimest korda moodustatakse.
9. MAJANDUSAASTA ARUANNE
9.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, vastavalt seaduses sätestatud korrale.
9.2. Juhatus esitab aruanded Üldkoosolekule viie kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Aruandele lisatakse audiitorkontrolli aruanne.
9.3. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab Üldkoosolek.
10. ÜHINEMINE. JAGUNEMINE. LÕPETAMINE
10.1. Liidu ühinemise, jagunemise või lõpetamise otsustab Liidu Üldkoosolek, kui selle poolt on hääletanud üle kahe kolmandiku (2/3) Üldkoosolekul esindatud Liidu liikmetest.
10.2. Pärast kõigi võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist jaotatakse allesjäänud vara lähtudes Üldkoosoleku otsusest.
_________________________________________________________________________
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu põhikiri on kinnitatud asutamiskoosolekul 16. mail 1995 ja viidud kooskõlla Mittetulundusühingute seadusega üldkoosoleku otsusega 08. maist 1997. Muudatused sisse viidud üldkoosoleku otsusega 14. maist 1998 ja 31. maist 2001 ja 07. maist 2010 ning 24. novembrist 2022.