EETELi artikkel on toimetatult 15.02.2026 avaldatud ka Delfi Ärilehes. Päästeameti foto.
Hoonetulekahjud saavad Eestis kõige sagedamini alguse elektrist. Ainuüksi tänavu jaanuaris registreeriti Päästeameti andmetel sel põhjusel 34 hoonetulekahju – paraku üks neist ka inimohvriga. EETELi tegevjuht Kaarel Jänes selgitab, mida peaks iga hoone omanik ja elanik silmas pidama, et elektriohte ennetada.
Statistika kinnitab, et elektrist alanud tulekahjud hoonetes ei ole üksikjuhtumid: nende arv on küündinud viimastel aastatel ligi paarisaja juhtumini aastas. Tipukuuna ei ole jaanuar erand, vaid osa korduvast mustrist: elektrist alguse saanud tulekahjud koonduvad just külmemasse aega, mil seadmeid kasutatakse rohkem ja elektrisüsteemid töötavad suurema koormuse all. Valdav osa tulekahjudest leiab aset eluhoonetes.
Kõige sagedamini viivad tulekahjuni vananenud või ebaprofessionaalselt rajatud elektripaigaldised, näiteks ülekoormatud pistikupesad ja ajale jalgu jäänud elektrikilbid. Ohtu põhjustavad ka kulunud, ebakvaliteetsed või standarditele mittevastavad elektriseadmed.
«Kõik, mida saab e-poe kaudu üle maailma Eestisse tellida, ei ole automaatselt meie elektrisüsteemiga sobiv. Vajalik on standarditele vastavus – eriti tähelepanelik tasub olla laadijate, pikendusjuhtmete, kütteseadmete ja statsionaarselt paigaldatavate seadmete tellimisel. Kõige kindlam on hankida elektriseadmeid, mis on mõeldud Euroopa Liidu turule ning soetada need usaldusväärsetelt, sealhulgas kohalikelt müüjatelt,“ ütleb Kaarel Jänes.
Tema sõnul sõltub aga tulekahjude ennetamine kõige rohkem elektripaigaldise seisukorrast – just paigaldise rikked on eluhoonete tulekahjude seas kõige sagedasem põhjus. „Alles novembris toimus Hiiumaal kahjuks hukkunuga lõppenud tulekahju, mille põhjustas aegunud elektrisüsteem. Kogu elumaja elektripaigaldis pärines 1970. aastatest,“ ütleb Jänes.
Ta lisab, et vananenud elektripaigaldised on üha süvenev probleem. “Meil on massiliselt korterelamuid, sealhulgas suuremates linnades, mis on ehitatud aastakümneid tagasi. Isegi kui elektrisüsteemi on renoveeritud trepikodades, on korterite sisene elektripaigaldis enamasti jäänud uuendamata või on seal tehtud nõuetele mittevastavaid töid,» viitab Jänes ohtudele.
Lase elektrisüsteem regulaarselt üle vaadata ja telli tööd professionaalilt
EETELi juhi sõnul võiks eluhoonetes ohutuse tagamiseks lasta iga viie kuni kümne aasta järel teha elektripaigaldiste tehnilise kontrolli. „Targem on lasta spetsialistil mõnesaja euro eest süsteem üle vaadata, kui hiljem kümnete tuhandete eurode eest kahju kannatada või koguni elu ohtu seada,“ ütleb Jänes.
Elektripaigaldise kontroll ehk audit aitab veenduda, et hoone elektrisüsteem on korras, ohutu ja peab vajalikule koormusele vastu. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on oma veebilehel avaldanud akrediteeritud ettevõtete nimekirja, kellel on õigus sellist kontrolli läbi viia.
Jänes rõhutab, et nii elektrisüsteemi hooldus- kui ka ehitustööd tuleb tellida professionaalilt. „Kui endal ega naabrimehel pole elektriku kutset, ei tohiks kindlasti elektritöid ette võtta. Paraku tegutseb turul palju ka ebakompetentseid elektrikuid, kelle töö tagajärjeks võivad olla õnnetused või vajadus kogu paigaldis lõpuks ümber ehitada,“ hoiatab ta.
Tema soovitus on kontrollida kutseregistri veebilehelt, kas tööde tegijal on kehtiv kutsetunnistus. Auditeerijal ja projekteerijal peab olema elektriinseneri kutse ning elektripaigaldist on õigus ehitada elektriku kutsetunnistusega spetsialistil.
„Iga elektrist alguse saanud tulekahju on põhimõtteliselt ärahoitav. Regulaarne kontroll ja professionaalselt tehtud tööd on lihtsaim viis hoida oma kodu ja lähedasi,“ ütleb Kaarel Jänes.