Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit saatis pöördumise Eesti Energia omaniku esindajale rahandusministeeriumile, et pärida aru energiakontserni kuuluva Elektrilevi tegevuse kohta, millele liit ega elektritööde ettevõtjad otsesuhtluses ei ole Elektrilevilt asjakohaseid vastuseid saanud. (EETELi pöördumine Elektrilevi osas Rahandusministeeriumile_12062024)
Liit märgib pöördumises, et Elektrilevi on esitanud konkurentsiametisse tariifitõusutaotluse ja asunud looma oma koosseisu paralleelstruktuuri, mis dubleerib elektritööettevõtjatelt seni sisseostetavaid teenuseid. Seda peab liit tarbijatele kulukamaks ja põhjendamatuks tegevuseks, mis lisaks toob kaasa kahjulikud tagajärjed ka elektritööde sektorile ja ühiskonnale laiemas vaates.
EETEL toob välja, et viimastel kümnenditel on Elektrilevi enamiku elektrivõrgutöödest hankinud konkurentsiturult. Elektrilevi lepingute täitmiseks on turul tegutsevad ettevõtted viimastel aastatel investeerinud hinnanguliselt kümneid miljoneid eurosid nii kuluka tehnika soetamisse kui spetsialistide värbamisse, koolitamisse ja täiendamisse, arvestades ka pikaajalist perspektiivi.
Nüüd aga on Elektrilevi asunud elektritööde võimekust oma koosseisu rajama, selgitamata samal ajal plaane oma partnerettevõtetele, kes on segaduses ega näe suunamuutuses tarbijate või ühiskonna kasu. „Sisuliselt lõhutakse toimivat süsteemi veenvate argumentideta, mis tõestaks muudatuste kasu. Vastavat analüüsi ega selgitusi, rääkimata pikaajalisest strateegilisest plaanist ei ole me saanud ei Elektrilevi juhtkonnalt, nõukogult ega võrguettevõtte otseselt omanikult Eesti Energialt,“ selgitab EETELi tegevjuht Kaarel Jänes.
Tema sõnul käib Elektrilevil juba kuude kaupa aktiivne tööjõu värbamine elektritööettevõtetest Elektrilevisse. Võrguettevõte avaldas ka info, et käesoleval aastal partnerettevõtetelt enam hooldustöid ei tellita. Mitmetes piirkondades on Elektrilevi oluliselt vähendanud partneritelt tellitavat valmisolekut rikete likvideerimiseks.
Liidu juhi sõnul tähendavad need sammud, et raisatakse põhjendamatult ressursse – see on aga väga vastutustundetu olukorras, kus riigi majandusel ja maksumaksjatel on niigi äärmiselt raske. „Investeeringud teenuse tagamiseks on ettevõtetel tehtud ja Elektrilevi hangetel saavad konkureerida enam kui 50 ettevõtet. Nendega on võimalik tagada konkurents ja pakkuda võrguteenust tõhusalt, ilma et Elektrilevi peaks oma koosseisu värbama rikete välisel ajal väherakendatud tööjõudu või soetama kallist tehnikat, mida läheks tarvis vaid mõnel perioodil aastas. Paralleelstruktuuri loomine riigiettevõttesse võrgutariifi raames on väga ebaõiglane kliendi vaates ega aita meie eksperthinnangul kuidagi kaasa teenuse paranemisele,“ ütleb Jänes.
Ta lisab, et kui täna peab Elektrilevi konkurentsiturult tellitavat teenust kalliks, siis tegelikkuses on pudelikael sisseostu asjatundmatus korraldamises. „Hanked tuleb üles ehitada ja läbi viia mõistlikult, ses osas oleme korduvalt teinud ettepanekuid. Konkurentsiturg tagab tarbijale parima hinna ja kõige tõhusama teenuse ning tagasiminek aastakümnete tagusele mudelile, kus ressurssi hoitakse ebaefektiivselt oma majas, on võrgutariifi mõistlikuks kasutamiseks põhjendamatu,“ ütleb liidu juht.
Pöördumises tuuakse välja, et Elektrilevi uus suund halvendab ka rikete likvideerimise võimekust. „Ootame murelikult järgmist tormi, kuna rikete likvideerimise valmisolekut on tunduvalt vähendatud ja siin ei ole lahendus Elektrilevi koosseisu suurem värbamine – vajalik ressurss on turul kogu aeg olemas olnud ning varasemad probleemid on olnud eelkõige juhtimislikud ja töökorralduslikud,“ märgib Jänes.
Pöördumises heidetakse ette, et Elektrilevi sammud kahandavad Eesti elektriehitus- ja elektritööde turu võimekust ning toovad ühiskonnale kahju ka laiemas vaates. Märgitakse, et riigile strateegilise tähtsusega energeetikavaldkonnas on korraga planeeritud nii intensiivne tuule- ja päikeseparkide, salvestuslahenduste, suurte elektrijaamade, Rail Baltica jm projektide ehitus ning kõiki neid töid peavad tegema eelkõige needsamad spetsialistid, kelle rakendamist Elektrilevi muudatustega ebaefektiivsemaks tehakse. „Tikutulega otsitud spetsialistide liigutamine võrguettevõtte koosseisu ei too neid juurde, samal ajal kui Elektrilevis saavad nad teha palju kitsamaid töölõike, kohati oodates erakorralisi olusid, mil rikkeid kõrvaldada on vaja – see tähendab ebatõhusat ressursikasutust. Turul külvatav ebakindlus ja segadus sunnib ettevõtjaid ümber orienteeruma, mis kahandab lõppkokkuvõttes tööjõu motivatsiooni ja saadavust nii Elektrilevile kui riigi muude strateegiliste projektide jaoks,“ selgitab EETELi juht probleemseid arenguid.
EETEL peab efektiivse võrguteenuse jaoks hädavajalikuks, et Elektrilevi oleks pädev ja parimate strateegiliste spetsialistidega tellijaorganisatsioon, kes pakub tõhusat võrguteenust konkurentsiturult ettevõtteid kaasates. Pöördumises tuuakse välja EETELi ettepanekud töökindla võrguteenuse tagamiseks ning küsitakse seni saamata vastuseid Elektrilevi plaanitud suunamuutuste, nende mõju- ja tasuvusanalüüsi kohta, samuti soovitakse teada, kuidas mõjutavad planeeritud muudatused võrgutariifi ja kuidas on tagatud elektrivõrguteenuse kvaliteedi kasv.
„Peame elementaarseks, et riigile nii kriitilise tähtsusega taristu nagu elektrivõrgu juhtimine käiks strateegilise plaani alusel, rääkimata sellest, et turuosalistega peetaks dialoogi ja fundamentaalsetest sammudest informeeritaks ette. Elektritööettevõtted on end Elektrilevi nõuetele vastavalt paindlikult kohandanud, samal ajal vastu saame lugupidamatu kohtlemise. Suurim murekoht on aga see, et kannatab tarbija ja ühiskond tervikuna,“ kommenteerib Kaarel Jänes.