Kutsekompetentsi alane koostöö Eesti Elektroenergeetika Seltsiga
EETEL jätkab elektrikute kutsekompetentsi tõendamise kaasajastamise alast arutelu. Märtsis peetud veebikoosolekul osalejad tõdesid, et kutsesüsteemi kaasajastamisel ollakse pika tee alguses ja see protsess võtab aastaid aega. Kutsekojal on esialgne eesmärk jõuda protsessiga lõpule aastaks 2025.
15. märtsil peeti Eesti Elektroenergeetika Seltsi (EEES) ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu elektrikute kutsekompetentsi tõendamise alaste töörühmade ühine veebikoosolek.
Lembit Vali tutvustas Eesti Inseneride Liidu tegevuskava ühtlustada kõigi Eestis inseneride kutsete andmise tingimusi ja tähtaegu. See puudutab ka elektriinseneride kutse andmist. Elektriinseneri peamine vastutusala on seadustest ja standarditest tulenevate nõuete järgimine ning täitmise kontrollimine eesmärgiga tagada elektrialane ohutus ja paigaldiste nõuetekohasus. Seni on EEES elektriinseneride kutseid andnud taotlejate poolt esitatud dokumentide alusel umbes 250 isikule ja kahtluste esinedes vesteldud taotlejaga. Eri taseme kutse saamise eelduseks on nõutav vastava taseme kõrgharidus ja kahe aastase praktilise töö kogemus. Kutse taastõendamisel on nõutav täiendkoolituse läbimine ja praktilise töö kogemus kutse kehtimise ajal. Kuivõrd elektriinseneride vastutusvaldkond on lai, siis antakse kutset kitsamatel erialadel:
- Elektriautomaatika
- Elektrivõrgud ja -süsteemid
- Tarbijapaigaldised
Kutsekoda tahab aastaks 2025 protsessiga lõpule jõuda
EETEL tegi ettepaneku asendada selle eriala nimetus mõistega “hoonete paigaldised”, mis paremini iseloomustab valdkonda. Seni on lahendamata elektri auditeerimise eriala elektriinseneri kutse andmine, mis vajab arutelu ja välja arendamist. Koosolekul osalejad tõdesid, et kutsesüsteemi kaasajastamisel ollakse pika tee alguses ja see protsess võtab aastaid aega. Kutsekojal on esialgne eesmärk jõuda protsessiga lõpule aastaks 2025.
Jevgeni Lištšina tõstis üles EETELi ettepanekuna esitatud kutse taotleja teadmiste kontrolli vajaduse.
Toimus mõttevahetus teadmiste kontrolli vajalikkuse üle kutse tõendamisel, mis vajab täiendavat analüüsi ja arutelu.
Ivo Palu ja Märt Viileberg õppekavadest
TTÜ Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor prof. Ivo Palu ja Märt Viileberg andsid ülevaate Eestis õpetatavatest elektriinseneri õppekavadest.
Eesti ülikoolides on elektriinsenere ettevalmistavaid õppekavasid on kolm, mille lõpetamise järel antakse Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse. Kohalolijad ei pidanud seda eksitavat kutset edaspidi enam otstarbekaks anda. Pärast kahe aastase erialase töökogemuse omandamist on magistril võimalik taotleda elektriinseneri kutset.
Tallinna Tehnikakõrgkoolis on õppekava on üles ehitatud toetudes kehtivatele elektriinseneri kutsestandarditele. Elektriinseneri peamine vastutusala on seadustest ja standarditest tulenevate nõuete järgimine ning täitmise kontrollimine eesmärgiga tagada elektrialane ohutus ja paigaldiste nõuetekohasus. Õppekava lõpetanu omandab rakendusliku kõrghariduse ja elektriinseneri kvalifikatsiooni, mis vastab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemele. Lõpetanul on õigus Eestis kehtiva kutsestandardiga nõutud tingimuste olemasolul taotleda inseneri kvalifikatsiooni.
Arutelu jätkub 16. aprilil
Koosolekul arutleti kogu kutsesüsteemi tasemete 4 kuni 8 kutsete andmise süsteemi rakendamise üle elektrikompetentsi tõendamisel. Väljendati vajadust taastada sisetööde elektriku taseme 3 kutsestandard, sest mitte kõik kutse taotlejad ei vasta oma ettevalmistuse tõttu taseme 4 kutsestandardi nõuetele. Lepiti kokku, mõlema organisatsiooni töörühmad jätkavad elektrikute kutsekompetentsi tõendamise kaasajastamise alast arutelu ja järgmine töörühmade ühine veebikoosolek MS Teamsis toimub reedel, 16. aprillil.