Elering sõlmis 2017. aastal Empoweri ja Leonhard Weiss Energy konsortsiumiga lepingu Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse projekteerimiseks ja ehitamiseks. Tänaseks on liinid koos alajaamadega, mille ehitas Merko Infra, tänane Connecto, valmis. Kuigi Eesti on väike, otsivad elektrifirmad koostöövõimalusi, et turul tugevamad olla.
Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse ehitamine oli Eleringi suurim üksikinvesteering vahelduvvoolu elektriliinidesse ja see suurendab Eesti elektrienergiaga varustuskindlust ning valmistab ette lahti ühendamist Venemaa elektrivõrgust. Ühenduse põhiosa ehk Harku-Lihula-Sindi 330 kV liinide tööde maksumus käibemaksuta oli ligi 60 miljonit eurot. Liini ja alajaamade ehitust finantseeriti suures mahus Euroopa Liidu poolt.
Sellist kogemust Eesti kõrgepingeliinide ehituses varasemalt ei ole olnud – konsortsiumipakkumine, kus kaks ettevõtet koos toimetasid. Lisaks ehitas Merko Infra alajaamad. Pisut enam kui kolme aasta jooksul tuli lepingu järgselt Empoweril ja Leohnard Weissil koostöös projekteerida liin, sõlmida maakasutuslepingud maaomanikega, rajada liinitrass, paigaldada vundamendid, koostada ja püstitada mastid, kerida liinijuhtmed ja optika ning teha vajalikud ühendused alajaamadega.
Maaomanikega suhtlemine venitas aega
Empoweri, tänase nimega Enersense’i juhatuse liige Jaanis Järvet ütleb, et ligi180 kilomeetrise liini ehitamine täiesti uuele trassile oli täis väljakutseid – kuigi detailplaneering oli koostatud, tuli eraomanikega sõlmida kokkulepped, et saaks liini nende maadelt üle vedada ja mastid püstitada. See pani liiniehitajad otsima maaomanikega suhtlemise oskustega spetse ja venitas ehitusaega. Ehitustegevust soodustas seadusandluse muudatus, mis võimaldas maaomanikele suuremaid kompensatsioone, teiselt poolt tuli tegeleda ka sundseadustamistega.
„Ei mäleta, kui palju maaomanike oli, ikka sadades ja me jagasime liiniala kaheksaks lõiguks. Enamuse inimestega saadi kokkuleppele ja kokkulepped sõlmiti normaalsetel tingimustel. Kui jämedalt võtta, siis kaks kolmandikku sai aru elektriliinide vajadusest ja üks kolmandik mitte. Jõnkse ei saanud ka liinis teha, detailplaneering oli riiklikul tasemel kinnitatud. Inimesed tõime notari ukse taha meie. Ühekordne tasu seotuna hetke metsa või maa hinnaga võib maaomanikule olla motiveeriv ja ta lubab liinil oma maid ületada. Me kaotasime aega, lootsime startida 2018 alguses, aga tegelikkuses jäi algus 2018 lõppu. Talve 2019-2020 ei olnud olemas, aga siis oli vaja ehitada rabades ja soodes, uppusime nii, et vähe ei olnud,“ räägib Järvet tööde käivitamisega kaasnenud viivitustest.
Soorebane tõi energeetikasse kunsti
„Saime kvaliteetse asja valmis ja tellija jäi rahule, sest vaatamata pingelisele ajagraafikule – pingestamine tähtaeg oli 15. detsember 2020 – tegime ära. Liiniehituses midagi erakordset ei ole, meie ettevõte on loodud juba 1949. aastal,“ võtab Jaanis Järvet kolm aastat kestnud liiniehituse töö kokku.
Ja veel – Läänemaal Ristil liini käänakul olev mast Soorebane, mis Virtsu poolt tulijaile hästi näha on, oli liinide ehitajatele huvitav väljakutse. „Pakkumise hetkel me teadsime, et on vaja ehitada erilahendus energeetika propageerimiseks hallide metallmastide reas ja näidata, et energeetikas võib olla ka kunsti. Pakkusime hinna kõhutunde järgi, projekteerimise käigus hakati soorebast viimistlema, töö oli rahvusvaheline – Norra, Rumeenia, kus mast kokku keevitati, ja Eesti. Masti kujundas konkursi võitnud arhitektuuripraksis P.A.R.T.,“ kirjeldab Jaanis Järvet erilise kõrgepingemasti loomist.
Empoweri 2020. aasta käive oli 42 miljonit eurot ja tööd antakse 300 inimesele.
Saadi kasu ja kogemusi
Mait Kesküll, Leonhard Weissi juhatuse liige räägib, et kahe ettevõtte koostöö tingisid ajafaktor, vajadus jagada riske ja kolmas, tema sõnul kõige olulisem asjaolu – Eestis ei ole kellelgi sellist oma ressurssi piiratud ajas. Projekti maksumus jagunes pooleks, koostöö põhimõte oli kulude, tulude ja riskide jagamine.
„Me tegeleme samal ajal kümnete muude projektidega, ehitasime ka liini 180-kilomeetrist teist poolt Lätis kohaliku võrguettevõtja Augstsprieguma tīkls tellimusel koos Poola ja Läti ettevõtetega. Mille poolest kõrgepingeliini ehitustöö erineb – see ei ole klassikaline elektritöö, seal on mastide vundamendid, puurimised, mikrovaiatööd. Ja masti püstitamine ei ole elektritöö, vaid inseneriehitus,“ ütleb Kesküll.
Maaomanikega kokkulepete saamist Lätis võrreldes Eestiga ütleb Mait Kesküll, et lõunanaabrite pool on probleemid omanikega lihtsamad. Kui hanked korraldatakse, on maakasutuslepingud maaomanikega sõlmitud, ehitaja asi on maaomanikke teavitada töödega alustamisest ja hoida kokkulepetest kinni. Lätis ei ole ehitajal konflikte tekitavaid kokkupuuteid maaomanikega, kus põrkuvad avalik ja erahuvi. Leonhard Weissil on eraldi projektijuht maaomanike ja maakasutuslepingute jaoks, kel peab olema veenmis- ja läbirääkimisoskus, oskus olla objektiivne ja tuua leping koju ära.
Projekt andis tõuke kasvuks
Kas oli ka hea töö? „Nii kasu kui ka kogemuse paneks uude võtmesse, see projekt andis meile suure tõuke kasvuks ja pani looma Läti ettevõtte. Me saime ühistegevuste kogemuse, ühise projekti vedamise kogemuse, millist varem ei olnud ning see on väga väärtuslik. Saime kinnitust, et Leonhard Weiss on liiniehituses tugev partner, kellel on arvestatav hulk kogemustega tööjõudu ja vahendeid kuni 400 kV juhtmetööde tegemiseks,“ räägib Kesküll.
Eestil seisab ees Venemaa võrgust lahti ühendamine ja ettevalmistused selleks käivad. Kolm olemasolevat Eleringi liini tuleb kaasajastada ja need peavad olema valmis aastaks 2025.
Konsortsium on võitnud veel kaks hanget – liin 300 Narva-Tartu tuleb renoveerida aastaks 2023 ja liin 353 Narva-Tsirguliina aastaks 2025. Kolm liini, 300, 301 ja 353 on need, kus ollakse Empoweriga koos. Lisaks on Leonhard Weissil veel koostöö Empower SIAga, liinide 301 ja 353 teiste otste ehitamine Lätis.
Leohnard Weiss on hankinud tööde hõlbustamiseks Rootsist maastikumasina hõlmik-liigendroomiksõiduki Hägglunds Bv 206, mis sai nimeks Sookoll. Sellega saab töötada vanades jõesängides ja rabades ning sellist roomiksõidukit oleks Keskülli sõnul juba eelmistes projektides vaja olnud.
Ettevõtte mullune käive oli ligi 100 miljonit eurot, millest energeetika divisjonide kogukäive 50 miljonit eurot. Ettevõttes antakse tööd 490 inimesele, kellest 270 toimetavad energeetika valdkonnas ja kolmandik neist puutub kokku kõrgepingeliinide ehitamise ja hooldusega.