Ilmastikust tekitatud ulatuslikud elektrikatkestused on pälvinud tähelepanu nii meedias kui Konkurentsiametis. Sõnavõttudest on enim häirima jäänud valeväide, justkui ei oleks Elektrilevil rikete likvideerimiseks meeskondi võtta. Tegelikkuses on kriisioludes seni kasutatud saja meeskonna asemel Eestis kordades rohkem elektrikuid, kel on valmisolek elektrivõrgus rikketöid teha.
19. detsembri „Esimeses stuudios“ ja 9. jaanuari „Terevisioonis“ rääkis Elektrilevi juht Mihkel Härm, et vajaliku 360 meeskonna asemel on Elektrilevil kriisioludes välja panna vaid 100 brigaadi ehk ligikaudu 200 rikkekõrvaldajat. Vastab tõele, et tormiolukordade lahendamiseks on Elektrilevi kaasanud rikkemeeskondi vähem kui vajalik. Selle põhjuseks ei ole aga nende puudus: hinnanguliselt on Eestis tuhatkond spetsialisti, kel on kompetents Elektrilevi võrgus elektritöid teha. Jutt, kuidas tormioludes tuli appi 10 elektrikut Lätist, kõlab ilmselt värvikalt ja samal ajal jäetakse mainimata, et neid oleks sadades võtta Eestist.
Kiirema rikete likvideerimise nimel on suur osa elektritööde firmadest abiks valmis ja teinud ka ettepanekuid, kuidas koostöö süsteemsemalt ette valmistada. Paraku jääb puudu võrguettevõtte initsiatiivist selleks juba enne kriise vajalikud kokkulepped teha ja „tulekahjudele“ reageerimise asemel ennetavalt läheneda. Hakates alles kriisi tekkides lahendusi otsima ja tööjõudu värbama, on turu paindlikkus ja reageerimisvõimekus vähesem ning ka hind kiirreageerimisel hoopis krõbedam kui juhul, kui vastavad kokkulepped oleksid eelnevalt tehtud. Tormide ajastust ja hulka ette plaanida pole võimalik, kuid igaljuhul saab mõistliku hinna ja kiirema reageerimise, kui koostöömudel partnerfirmadega läbimõeldult ette valmistada.
Elektrilevil ei ole mõistlik luua kriisiolukordade võimekust oma koosseisu
Elektrilevi teeb füüsilisi võrgutöid, sealhulgas ka rikete likvideerimist suures osas sisseostetava teenuse ehk elektritööde ettevõtete abil. Taoline põhimõte on igati mõistlik. Kindlasti ei oleks otstarbekas kulutada võrgutasu rikketehnikale, mis seisab suure osa ajast kasutuna, või hoida palgal tööjõudu, keda läheb vaja harva.
Selle asemel, et olemasolev lahendus – elektrifirmade tööjõud ja vahendid – kriisioludes tõhusamalt kasutusse võtta, soovib aga kriitika alla sattunud Elektrilevi värvata tänasest oluliselt rohkem rikkebrigaade oma koosseisu. Ainuüksi saja meeskonna värbamine tähendaks aastas hinnanguliselt ligikaudu 8 miljonit eurot lisakulu tööjõule. Need elektrikud ei pruugi riketevälisel ajal kaugeltki samaväärset rakendust leida, nagu see toimib konkurentsituru ettevõtetes. Värbamine toimuks aga tõhusalt toimivate ettevõtete töötajate arvelt. Lisaks kaasneks ka rikketehnika soetamiseks tõenäoliselt miljonitesse eurodesse küündiv kulu, mis võrgutasu kergitab. Kui jaotusvõrgu elektrikud saavad regulatsiooni tõttu teha vaid piiratud hulka võrguettevõttele ettenähtud töid, siis elektritööfirmade ampluaa on palju laiem ning nii mehed kui tehnika leiavad efektiivselt rakendust. Kokkuvõttes – kõnealune plaan pigem suretaks toimivat konkurentsiturgu, kasvataks põhjendamatult elektritarbijate kulusid ega lahendaks kuidagi paremini ulatuslike rikete kõrvaldamise probleemi.
Tuleb kõrvaldada rikete likvideerimise tegelik pudelikael ja tagada vajalik hooldustööde maht
Konkurentsiamet tegi aasta lõpus Elektrilevile ettekirjutuse. Selles tuuakse välja ressursipuudus juhtimiskeskuses, mis põhjustab kohati tundidepikkusi kõneootejärjekordi ja tõsiseid viivitusi rikkebrigaadide töös. „Platsil“ töid tegevad mehed tõepoolest kogevad pidevalt juhtumeid, mil tuleb oodata mitu tundi ainuüksi valmis töö üleandmist juhtimiskeskusele – ja alles seejärel saab järgmisele rikkele suunduda. Liiga sageli tekib ka olukordi, kus rikkemeeskonnale antud valed juhised põhjustavad asjatut ajakulu. Rääkimata tõsiselt ohtlikest olukordadest, mida samuti on hakanud kriisides ilmnema. Hinnanguliselt võib öelda, et ka seni kaasatud 100-st rikkemeeskonnast on ligikaudu 30-40 protsenti tormioludes alakasutatud ja seda just töökorralduse puudujääkide tõttu.
Elektritööettevõtted on sellele probleemile iga tormi järel tähelepanu juhtinud. Loodame, et nüüd, mil ühiskonna taluvuslävi hakkab kriitilise piirini jõudma, viivad korduvad arutelud lõpuks tulemusteni. Elektrilevi tunnustuseks saab öelda, et partneritega suhtlus ja töökorraldus näitavad viimastel nädalatel tõepoolest paranemise märke.
Rikete likvideerimise kõrval tuleb tegutseda nende vähendamisega. Elektrikatkestuste keskmine aeg Elektrilevi võrgus on viimastel aastatel pikenenud. Sellise tagajärje üks põhjustest on ebapiisav ja teatud perioodidel koguni drastiliselt vähendatud hooldustööde maht. Näitena vähendas Elektrilevi 2020. aastal rikkekulude tõttu liinikoridoride hooldusmahtu 3 miljoni euro pealt 1 miljonini aastas. Isegi kui järgnevatel aastatel on seis olnud pisut parem, jääb see kaugele vajalikust hooldustempost, arvestades metsi läbivate liinikoridoride hulka. Ka konkurentsiamet märkis, et liinikoridorid on Elektrilevil 28% ulatuses hooldamata jäänud. Puude ja võsa lõikamise kõrval vajavad aga hooldust ja vajadusel õigeaegset asendamist ka võrguseadmed.
Millised on lahendused? Näeme kindlasti vajadust hoida rikete ja plaanilise hooldustöö rahakotid eraldi, et rikked ei vähendaks niigi alahooldatud võrgu töökindlust veelgi. Rikete kiireks kõrvaldamiseks eriolukordades peaks Elektrilevi oluliselt parandama partnerite kaasamise süsteemi ja tegema kokkulepped, et turul saadaolev tööjõud tõhusalt ära kasutada. Samavõrra kriitiline on korda saada juhtimiskeskuse töökorraldus ulatuslike katkestuste oludes. Võiksin rääkida ka läbimõeldumate investeeringute ning võrguelektrikute järelkasvu vajadusest, mis tulevikus elektrivarustust üha rohkem mõjutama hakkab – ent see on juba eraldi jutt.