Merike Ring, MKM, tööstusohutuse nõunik
Seadmete ja nendega seotud protsesside ohutust tagava seadme ohutuse seaduse valdkond, kuhu alla kuulub ka elektritöö, on ainuke Eestis, kus kompetentsete isikute tõendamiseks on paralleelne tunnistuste süsteem. Tulenevalt regulatsioonist on elektrivaldkonnas olnud olukord, kus kompetentsete isikute nõuded on keerulised ja ebaselged nii asjaosalistele endale kui ka seotud isikutele.
2008. aastal võeti vastu kutseseadus, mis võimaldas hakata arendama erivaldkondade kutsestandardeid kompetentsuse tõendamiseks – nii ka seadmete valdkonnas. Aastal 2015 tekkis olukord, kus elektrivaldkonna kompetentsuse tõendamiseks lisati uude seadme ohutuse seadusesse pädevustunnistuste kõrvale kutsetunnistused, mis on laiemalt levinud ja kasutusel Euroopa Liidu Majanduspiirkonna liikmesriikides. Eestis väljastavad kutsetunnistusi juba mitukümmend aastat kutse andjad ja pädevustunnistusi personali sertifitseerijad. Olgu siinkohal rõhutatud, et kutsetunnistused ja pädevustunnistused ei ole omavahel võrreldavad.
Seadme ohutuse seaduses sätestatuga loodeti, et ka elektrivaldkonnas asenduvad pädevustunnistused iseeneslikult kutsetunnistustega. Väljastatud tunnistuste numbrid aga näitavad, et nii ei ole juhtunud. Elektrivaldkonnas on ca 3000 pädevustunnistusega isikut ja kutsetunnistustega isikuid on ligi 2800. Pädevustunnistusega isikutest 7 %-il on olemas ka kutsetunnistus. Seega 2800 isikul on ainult pädevustunnistus ning kui nad soovivad toimuva 7-aastase üleminekuaja järgselt elektrivaldkonnas töötada, peavad nad taotlema kutsetunnistuse.
Lisaks vastutavatele isikutele (elektritööde juhid, kasutamise järelevaatajad, projekteerijad ja auditi tegijad) hakkab käesoleva aasta alguses muudetud määruste alusel kutsetunnistuse nõue kehtima ka elektri- ja käidutöid vahetult tegevatele isikutele (elektrikud). Seni võisid elektri- ja käidutöid teha isikud, kellel on tööde teostamiseks vajalikus mahus teadmisi, oskusi ja kogemusi ning neile ei olnud kutse- või pädevustunnistuse olemasolu nõuet. Kutse- või pädevustunnistuseta elektri- ja käidutöid tegevaid isikuid on rohkem kui 1200 ning aastast 2031 peavad ka nendel olema kutsetunnistused.
Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et elektrivaldkonnas tegutsev kompetentne tööjõud vananeb. Jooniselt 1 on näha, et pädevustunnistustega isikute osakaal on kõige kõrgem vanuses 60-69, järgnevad väikeste vahedega vanused 40-49 ning 50-59. Pädevustunnistusega nii projekteerijatest kui ka auditeerijatest on üle 50 aastaseid isikuid 60 %. Statistika oli samuti indikatsiooniks, et peame elektrivaldkonnas looma üheselt arusaadava kompetentsete isikute süsteemi, et isikutel oleks tahet sektorisse siseneda ja valdkonnas motiveeritult tegutseda.
Moodustati elektrivaldkonna kutsetele ülemineku töörühm
Esimest korda kohtusime juba 2020. aasta kevadel Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu ja Eesti Elektroenergeetika Seltsi esindajatega ning oli selge, et regulatsiooni tuleb muuta. Elektriprojektide ja -tööde kvaliteet ei ole taganud piisaval määral valdkonnas ohutust, turul on palju ebaselgust ning tööde tellijad ega ka elektritööde sektor ise ei saa täpselt aru, kas elektritööde teostamiseks on vajalik pädevus- ja/või kutsetunnistus. Otsustati üle minna ainult kutsetunnistuste süsteemile, mille eeliseks on rahvusvahelisus ehk kasutusala enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides. Samuti on isikute kompetentsid kutsete puhul täpsemalt määratletud ja kutsestandarditega on kaetud samaselt kõik töölis- ja inseneritasemed.
2021. aastal moodustatud töörühmas olid esindatud kõik elektrivaldkonnas toimetavad osapooled, elektritööde ettevõtjad, võrguettevõtjad, õppeasutuste esindajad, elektriinsenerid, kutseandjad, ja riigi poolt, kutsekoja, järelevalveasutuse ja ministeeriumi esindajad. Regulaarselt koos käinud töörühm tegi tublit tööd, kohtumiste arutelud olid konstruktiivsed ja edasiviivad. Kui mingil kohtumisel teatud küsimuse osas lahendust ei leitud, tõsteti see küsimus kõrvale ja arutati järgmisel korral edasi. Ajaga sai pilt selgemaks ning lepiti kokku, millised õigused ja kohustused erinevatele kutsetasemetele kehtestatakse. Paralleelselt hakkasid kutse andjad ja kutsekoja esindajad valmistuma ka kutsestandardite ja kutse andmise kordade muutmiseks. Seega töö on käinud mitmel rindel – riigi poolt oleme loonud elektrivaldkonna kompetentsete isikute nõuete raamistiku ehk õigused ja kohustused ning detailsemad nõuded on jäetud kutse andjatele kutsestandardites sisustada.
Kutsetunnistustele ülemineku muudatused jõustusid 2024. aasta alguses koos üleminekuajaga
Keeruline on ette kujutada isikute hulka, keda muudatused kaudselt puudutavad, sest mingil määral puudutab kutsetunnistustele üleminek meist igaüht, kuna eesmärk tulevikuks on tõsta elektri- ja käidutööde kvaliteeti ning seeläbi suurendada üldist ohutust. Otseselt puudutab muudatus isikuid, kellel täna on pädevustunnistus ja kes peavad taotlema kutsetunnistuse ja isikuid, kellel ei ole üldse tunnistust, aga peavad samuti taotlema kutsetunnistuse.
Vajalikus mahus tehniliste ja ohutusalaste teadmiste ning kogemustega isikud ja pädevustunnistusega isikud, ei pea aga muret tundma, kuna oleme näinud ette piisava üleminekuaja. 2031. aasta 1. jaanuarist peavad kõikidel elektrivaldkonnas elektri- või käidutöid tegevatel isikutel olema kutsetunnistused – kutsetasemete õigused on toodud tabelis 1. Ennekõike on üleminekuaeg mõeldud neile pädevustunnistusega isikutele, kellel on jäänud pooleli elektriala õpingud või on puudu täiendkoolituse punktidest ning kes soovivad tulevikus koostada elektritööde projekte ja läbi viia elektripaigaldiste auditeid. Kuni 2025. aasta lõpuni saavad pädevustunnistusega isikud taotleda veel ka pädevustunnistuse ning samal ajal likvideerida puudused soovitud kutsetaseme eeldustele.
Tabel 1. Elektrivaldkonna kutsetasemete õigused
|
Kutsetase |
Õigused |
|
3. tase |
Isik võib teha järelevalve all käidu- ja elektritöid vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. |
|
4. tase |
Isik võib iseseisvalt teha käidu- ja elektritöid vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. Kasutuses olevas nõuetekohases 3. ja 2. liigi madalpingepaigaldise osas, mille toiteliini ees oleva kaitseaparatuuri nimivool on kuni 35 amprit, võib elektriala 4. taseme kutsetunnistust omav isik enda poolt tehtud elektritööde osas kinnitada kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust. |
|
5. tase |
Isik võib iseseisvalt teha käidu- ja elektritöid ning juhtida ühe töögrupi piires 3. liigi ning 2. liigi kuni 250 amprit (kaasa arvatud) peakaitsme nimivooluga madalpingepaigaldistes või kõrgepingepaigaldistes tehtavaid käidu- ja elektritöid vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. |
|
6. tase |
Isik võib teha ja juhtida mistahes elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid ning 3. ja 2. liigi kuni 250 amprit (kaasa arvatud) peakaitsme nimivooluga madalpingepaigaldistes projekteerida ja teha auditit vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. |
|
7. ja 8. tase |
Isik võib teha ja juhtida mistahes elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid ning projekteerida, sealhulgas teha elektriprojekti ekspertiisi, ja teha auditit vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. |
Olulised kuupäevad kutsetunnistustele üleminekul
- Alates 2026. aasta 1. jaanuarist ei saa enam taotleda pädevustunnistust ning kui tegevust soovitakse jätkata, tuleb taotleda vastav kutsetunnistus.
- Alates 2031. aasta 1. jaanuarist tohib elektrivaldkonnas elektri- ja käidutöid teha üksnes kutsetunnistuse alusel, välja arvatud tavaisikule lubatud elektritööd. Muudatus puudutab ka neid isikuid, kes täna teevad käidu- ja elektritöid, kui neil on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi.
Elektrivaldkonnas on kutsetunnistustele üleminekuks palju tööd ära tehtud, kuid käimasolev protsess ei ole veel lõppenud. Lähiaastatel tuleb leida lahendus elektrivaldkonnas tähtajatut kutsetunnistust omavate isikute osas, et tagada kõikide sektoris töötavate isikute võrdne ja õiglane kohtlemine. Kompetentne isik peab käima end regulaarselt koolitamas, et olla kursis, sh sektoris toimuvate muudatustega ning osutada parimat elektri- ja käidutööde teenust. See peaks tagama sektoris ka kõrgema ohutustaseme, sest elektri- ja käidutööde tegemisel kasutatakse parimaid teadmisi, oskuseid, vahendeid ja praktikaid.
Lisaks peame paralleelselt arendama ka elektrivaldkonna välisriigi kutsete tunnustamist. Välisriigi kutseid elektrivaldkonnas tunnustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kui Eestis on elektrivaldkonna kutsetunnistustele seatud kehtivusaeg, siis välisriigi tähtajatute kutsete puhul kehtivusaega seada ei saa ning sektoris valitseb kompetentsete isikute osas ebavõrdne kohtlemine. Püüame selle vastuolu sarnaselt Eestis väljastatud elektrivaldkonna tähtajatute kutsetunnistuste küsimusele lahendada ning seada välisriigi kutsetunnistustele maksimaalne ajaline kehtivus.
Jõudu ja tarkust kõigile seotud osapooltele sel huvitaval muutuste teel!