Delfi Majandus
Foto: Andres Putting
06. jaanuar 2012 10:10
Kui tormiga kukkunud liiklusmärgid ja viga saanud katused parandatakse mõne päevaga, siis elektrikatkestusi likvideerisime veel üheksa päeva pärast tormi ning ehkki seda on kaks korda vähem kui mõne varasema sarnase tormi puhul, ei saa see vastata klientide ootustele, kirjutas Eesti Energia jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere ettevõtte blogis.
Kui tormiga kukkunud liiklusmärgid ja viga saanud katused parandatakse mõne päevaga, siis elektrikatkestusi likvideerisime veel üheksa päeva pärast tormi. Ehkki seda on kaks korda vähem kui mõne varasema sarnase tormi puhul, ei saa see vastata klientide ootustele.
Möödunud 1,5 nädalat, mil paljud Eesti inimesed pidid tormi tõttu taluma elektrikatkestusi, tekitas loomulikult avalikkuses erinevaid küsimusi. Kui tormiga kukkunud liiklusmärgid ja viga saanud katused parandatakse mõne päevaga, siis elektrikatkestusi likvideerisime veel üheksa päeva pärast tormi. Ehkki seda on kaks korda vähem kui mõne varasema sarnase tormi puhul, ei saa see vastata klientide ootustele.
Loomulikult kerkivad küsimused: Miks aega läheb nii kaua? Kas tööd tehakse piisavalt efektiivselt? Miks infotelefonil on järjekorrad ja miks ei saa täpset rikke kõrvaldamise tähtaega? Kas liinide hooldusraiet tehakse piisavalt? Millal ometi võrk korda saab ja katkestused lõppevad? Samu küsimusi oleme esitanud endale, et oma töös paremaks muutuda.
Olukorra vaatame üle ka seekordse tormi järel ja kaardistame need võimalikud kohad, mida saame parandada kohe, mitte 10-15 aasta pärast, kui oleme maa alla viinud sedavõrd palju võrku, et meie kliendid tajuvad elektrivarustuse selget paranemist.
Kolme päevaga saime rikketeateid sama palju kui tavaliselt 6 kuuga
Keskpingevõrgu riketest saame enamasti teada kaugjuhtimise süsteemi kaudu. Madalpingevõrk meil täna veel automatiseeritud ei ole – siin saame riketest teada klientide abiga. See tähendab, et vahetult teate saamise järel puudub dispetšeril veel info sellest, kus täpsemalt rikkekoht asub, milles on vea põhjus ja kuipalju kliente see kokku võib mõjutada. Sellisel hetkel on ka rikke likvideerimise prognoosid veel väga hinnangulised.
Kõik saabunud klienditeated registreerime ja paneme brigaadide tööplaanidesse. Samuti loeme teadaolevad rikked ja nende orienteeruva likvideerimise aja rikketelefoni automaatvastajale. Kui klient helistab 1343-le, tuvastab süsteem tema geograafilise piirkonna ja automaatvastaja loeb ette meile teadaolevad kohalikud rikked. Kui kliendi riket ette ei loeta, saab ta jääda liinile ja ühendatakse klienditeenindajaga pärast automaatvastuse lõppu.
Olukord, mis tekib ulatusliku tormi korral, erineb tavapärasest kardinaalselt. Dispetšerid saavad korraga häiresignaale sadadest riketest ja rikketelefoni vallutab kliendikõnede mass. Kõik püüavad saada infot rikete seisust ja teada anda uutest riketest. Seekordse tormi Patricku ja tema järeltormi tagajärjel tuli meile 3 päevaga klientidelt rikketelefoni ja SMSi teel ligikaudu 90 000 rikketeadet. Tavaolukorras tuleb 15 000 terve kuu jooksul! Korraga tekkinud ulatuslike rikete puhul ei saanud me klientidele anda ka täpset infot likvideerimise aja kohta – enne peavad brigaadid kohale jõudma, rikkekoha leidma ja põhjuse selgitama.
Selles olukorras peab dispetšer tegema kiireid ja tarku valikuid – millised brigaadid kuhu objektidele suunata, kuidas kujundada efektiivsed tööplaanid ning määrata objektide prioriteetsust. Siin aitab meid eelnevalt kaardistatud info iga piirkonna objektidest ja tihe koostöö omavalitsustega. Rikke asukoha ja põhjuse tuvastamiseks käivad elektrikud mõnikord läbi kümneid kilomeetreid liine – aeganõudvam on vea leidmine pimedas, metsasel, soisel või lumisel maastikul.
Patrick tekitas ulatuslikku kahju
26. detsembril üle Eesti kihutanud Patrick ja talle teisel päeval järgnenud väiksem „vend" viisid kokku voolu ligikaudu 175 000 majapidamiselt. See viitab kriisiolukorrale. Viimase kümne aasta suurimad tormid on majapidamisi elektrita jätnud samas ulatuses – 2010. aasta augustitormid viisid voolu 172 000-lt ja 2005. aasta jaanuaritorm 110 000 kliendilt. Tormide edetabelis troonivad veel ka mullune lumetorm Monika ja 2008. aasta novembritorm, mil vooluta kliente oli mõnekümne tuhande võrra vähem.
Rikete likvideerimisse kaasasime kõik võimalikud jõud: Jaotusvõrgu brigaadid, meie oma töötajad eri osakondadest, kes elektrivõrgu töid oskavad, ja loomulikult meie partnerite brigaadid. Tippajal oli väljas 168 brigaadi, vahetustega töötati pühadel, päeval ja öösel. Kui 2005. aasta jaanuaritormi tagajärgi likvideerisime 20 päeva, siis nüüd saime hakkama 10 päevaga. Vooluta inimese jaoks muidugi mõeldamatult pikk aeg, kuid meie võrgu tänast seisukorda ja inimressurssi arvestades võib seda nimetada saavutuseks.
Kindlam elektrivarustus: kas aastakümnete pärast?
Lühike vastus sellele on – jah. Samale järeldusele on jõudnud ka diskussioon Soomes, kus võrgu suuremat ilmastikukindlust prognoositakse aastaks 2030. Seal on tegemist võrkudega, mis pole üle elanud pikaajalist investeerimisauku, nagu oli see meil 90ndatel, mil rahapuuduses võrgu uuendamine ligi kümnekonnaks aastaks peatati.
Vaadates meie 61 000-kilomeetrise võrgu vanuselist koosseisu ja rikkelisust, vajaksid enam kui pooled meie õhuliinidest lähema 5 aasta jooksul väljavahetamist. Seda me korraga teha ei suuda – ei meie rahalist ega ka ehitusturu võimekust arvestades. Kuid tänu uutele võrgutasudele oleme saanud võrgu uuendamistempot tõsta. Lähiaastatel rajame ligikaudu 2 alajaama ja ligi 3 kilomeetrit uut liini päevas. Umbes aastaks 2025 oleme jõudnud olukorda, kus ligi kolmveerand võrgust on maa all ja ilmastiku mõju elektrivarustusele kordades väiksem.
Vahepealsetel aastatel teeme maksimumi, et olukorda leevendada. Tavaolukorras taastame 72%-le klientidest elektrivoolu 2 tunniga ja järgmistel aastatel tahame seda näitajat parandada. Tormiolukorras aitab meil paremini toime tulla efektiivsem töökorraldus, mis on andnud juba tulemusi. Suurendamas oleme klienditeenindajate arvu, kes vastavad ka rikkekõnedele. Abiks on ka infotehnoloogilised lahendused, mis vähendavad dispetšerite käsitööd ja kiirendavad brigaadide juhtimist. Sel aastal soovime rakendada mugavat SMS- teavitust, millega anname meile teadaolevatest riketest ise klientidele lühisõnumiga infot.
Rikete likvideerimist muudavad kiiremaks kaugloetavad arvestid, mille massilise paigaldamisega alustame järgmisel aastal. Nutikad arvestid annavad meile rikkest ise teada ja nii et pea me enam ootama klientide kõnesid – saame kiiresti teada rikkest ja selle asukohast ning asume seda likvideerima. Senisest suuremas mahus saame teha ka hooldusraiet, ehkki arvestama peab seda, et suurte tormide puhul murrab tuul elujõus puid ka väljastpoolt liinikoridori.
Hea uudis maaelanikele on see, et jõuame järgmisel aastal oma investeeringutega senisest oluliselt rohkem ka madalpingesse. See tähendab, et saame uuendada maapiirkondades asuvaid madalpingeliine, kus täna on sageli katkestusi. Lähema kolme aastaga soovime korda teha mitutuhat rikkelist madalpingeliini.
Sel sügisel saime pärast kaablipaigaldust kliendilt kõne: „Suur tänu maakaabli paigaldamise eest – nüüd ei viinudki torm enam elektrit, nagu see varem on juhtunud!". Loomulikult sooviksime me tagajärgedega võitlemise asemel võimalikult paljusid kliente selliselt rõõmustada. Selle nimel me elektrivõrku hooldame ja uuendame.