Are Veski: Eesti Energia elektrivõrk vajab juhtimispööret

26.01.2012
Eesti Päevaleht


Eesti Energia 160 000 kliendi elektrita jõulud olid põhjustatud peale tormi veel paljust muustki.
Viimased 14 aastat on Eesti Energia (EE) strateegia olnud suunatud kasvule iga hinna eest.

Mastaapi kasvatades loodeti saavutada suuremat kuluefektiivsust ja saada odavamat laenuraha elektrivõrkude uuendamiseks. Katsed luua ühine jaotusvõrk Latvenergoga, osta pool Leedut hõlmavast elektrivõrgust ja taasriigistada juba eraomandis olevad suuremad Eesti võrguettevõtted jooksid paraku liiva.

Elektrivõrkude rikete kohta peab Eesti konkurentsiamet statistikat alates 2005. aastast. Selgub, et rikkekatkestuste keskmine aeg tarbimiskoha kohta aastas ületab EE jaotusvõrgus näiteks Fortumi võrgu (Läänemaa) näitajat kuni kaheksa korda. Aastal 2010 oli EE kliendil elekter ära keskmiselt 446 minutit ja Fortumi  kliendil 58 minutit. Veelgi parem oli VKG Elektrivõrgu (Narva) klientide olukord.
Pilt läheb veelgi huvitavamaks, kui võrrelda elektrivõrkude võrgutasusid. Fortumi kliendile on päeva- ja öötariifiga hinnapaketi võrgutasu isegi kuni 23% odavam kui EE vastaval paketil Kodu 2. Sellegipoolest on Fortum olnud kasumis ja suutnud omanikule ka dividende  maksta.
Fortum Elektri edul on mitu põhjust. Esiteks võttis Fortum erastamislepinguga kohustuse viia ellu suur arendus- ja investeerimisprogramm. Teiseks kaasas omanik ettevõtte nõukogusse kontserni tippude hulka kuuluvad spetsialistid-juhtimispraktikud, kes olid kodus nii elektrivõrkude tehnilises arendamises, töötajaskonna innustamises kui ka raha lugemises. Kolmandaks sai Fortum Elekter kontsernis sisuliselt eristaatuse: emaettevõtte laialdasest tegevusplaanist võeti Fortum Elektris kasutusele peamiselt need tegevused, mis Eesti oludesse ka tegelikult sobisid.
Õige pole müüt, et Läänemaa elektrivõrk oli korda tehtud juba enne erastamist. 2001. aasta tormid räsisid võrku veel oluliselt. Läänemaa võrgu uuendamisega saadi ühele poole 2004. aastaks. 2005. aasta jaanuaritormi elektrikatkestuste likvideerimisega tuldi toime juba mitu korda kiiremini kui mujal Eestis.
Kuid ma ei taha idealiseerida rahvusvaheliste energeetikakontsernide tarkust. Tegelikult eksitakse ka seal ja tihti väga suurelt. Seda vähem on meil siin Eestis põhjust kopeerida kõiki välismaiseid eksperimente kampaaniakorras oma ettevõtetesse. Aga tõenäoliselt on just see juhtunud EE jaotusvõrgu strateegilise juhtimisega.
Viimased jõulud ja uusaasta möödusid tegelikult veel hästi. Kui tormid oleksid tulnud märja lume ja järgneva külmalainega, olnuks pimedas istuvaid kliente ilmselt suurusjärgus 200 000–250 000. Ja ehitajatel oleksid käed tükiks ajaks tööd täis, et puruks külmunud torustikke välja vahetada.