2. KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID
3. KUTSENIMETUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONI TASE
EESSÕNA
Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A — Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu.
Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid elektrik I, II, IIIkutsekvalifikatsioonile.
Kutsestandardi koostas Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu moodustatud töörühm koosseisus:
Raivo Teemets Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
Andi Paavo Eesti Energia AS
Aldur Järvalt Eesti Süsteemiinseneride Selts
Leho Lilleorg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Margus Arak Ametikoolituskeskus
Ajavahemikus 18. – 30. mai 2001 viidi läbi kutsestandardi kavandi arvamusküsitlus. Kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on töörühm arvestanud arvamusküsitlustel tehtud ettepanekuid ja märkusi.
Käesolev kutsestandard on koostatud uustöötlusena.
Käesoleva kutsestandardi jõustumisel kaotab(vad) kehtivuse 6. juunil.2001.a. Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu otsusega nr. 5
kinnitatud elektrik I, II, III kutsestandard.
Elektrik I, II, III kutsestandard on kinnitatud 1. juunil 2004. a. Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu otsusega nr. 13.
Kutsestandardis määratletud kutsekvalifikatsiooni(d) on kantud kutseregistrisse.
1. KASUTUSALA
Kutsestandardite kasutusala on järgmine:
1) töötajate kutsekvalifikatsiooni nõuete määratlemine
2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine
3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine
4) aluse andmine rahvusvaheliste kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide
võrdlemiseks
2. KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID
Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori järgi kuulub elektritöö elektritootmise
ja -võrkude valdkonda, kood 40.
Ametite Klassifikaatori järgi kuulub elektrik 7. pearühma "Oskus- ja käsitöölised", kood 7137.
3. KUTSENIMETUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONI TASE
Eesti keeles: Elektrik I, II, III
Inglise keeles: Electrician I, II, III
Vene keeles: Электрик I, II, III
4. KUTSEKIRJELDUS
KUTSEALASED TERMINID
Elektripaigaldis — elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotamiseks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmete, -juhtide, -tarvikute paigaldatud ja üksteisega talitluslikult seotud ning määratletud kogum.
Paigaldamine, paigaldus — elektripaigaldise ehitamine.
Käit — elektripaigaldise igapäevast ja nõuetekohast talitlemist tagavate tööde ja tegevuste kogum, nagu kasutamine, kontrollimine ja hooldamine; käidutoimingud hõlmavad nii elektri- kui ka mitteelektritöid.
Elektrik teeb elektritöid energia-, tööstus-, ehitus-, kinnisvarahooldus- või muudes ettevõtetes.
Oma tööülesannete täitmisel juhindub elektrik kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest ning juhenditest.
Töö nõuab tehnilise dokumentatsiooni käitlemise ja koostamise oskust, elektri- ja mõõteseadmete tööpõhimõtete tundmist ja kasutamist.
Elektrik peab järgima üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid ja tööohutuse nõudeid.
Elektrik I tunneb üldist paigaldustehnikat, elektriala tarvikuid, materjale ja tööriistu ning oskab neid paigaldustöös kasutada. Ta võib osaleda lihtsamatel käidutoimingutel.
Elektrik II paigaldab, seadistab ja kontrollib elektriseadmeid, -juhistikke ja -tarvikuid, sh valib paigaldusmaterjale ja -meetodeid, avastab ja kõrvaldab lihtsamaid rikkeid ning teostab elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid.
Elektrik III kutsealased oskused, teadmised ning kogemus võimaldavad valida, paigaldada, seadistada ja kontrollida elektriseadmeid, -juhistikke ja -tarvikuid; teostada elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid ning avastada ja kõrvaldada rikkeid.
Elektrik III on võimeline edasi andma oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi ning juhendama noortöölisi ja õpilasi. Ta on valmis juhtima töögruppi, vastutama ressursside jagamise ning teiste töö planeerimise, korraldamise ja tulemuste eest.
Elektrik III jälgib tööohutusnõuete täitmist, ennetab ja lahendab ohtlikke olukordi.
Kutsekvalifikatsiooni tõendamisel peab:
– elektrik I valdama üld- ja põhioskusi, nõutav on põhiharidus ja kutsealane ettevalmistus;
– elektrik II lisaks üld- ja põhioskustele ning -teadmistele valdama vähemalt kahte käesoleva standardi punktis 6.3 esitatud erioskustest ja -teadmistest, nõutav on põhiharidus, kutsealane ettevalmistus ja vähemalt 2-aastane järjepidev töökogemus elektrikuna;
– elektrik III lisaks üld- ja põhioskustele ning -teadmistele valdama vähemalt kolme käesoleva standardi punktis 6.3 esitatud erioskustest ja -teadmistest, soovitav on keskharidus, kutsealane ettevalmistus ja vähemalt 4-aastane kutsealase töö kogemus.
Kutse eeldab visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsiooni- ja üldistusvõimet, arenenud vastutustunnet ning koostöövalmidust. Vajalik on vaimne ja füüsiline sobivus tööks elektrialal. Elektrik läbib perioodiliselt tervisekontrolli ja elektriohutusalaste teadmiste kontrolli.
IV-V kvalifikatsioon seonduvad inseneritasemega ja ei ole käesolevas kutsestandardis käsitletud.
5. KUTSEOSKUSNÕUDED (vt lisa B)
5.1 Üldoskused ja -teadmised
5.1.1 Majandus – I, II-algtase; III-kesktase
5.1.2 Õigusaktid – I, II-algtase; III-kesktase
1) kutsealaga seotud õigusaktid
2) tööõigus
5.1.3 Töökeskkonna ohutus
1) tööohutus, -tervishoid ja -hügieen
2) tuleohutus
3) keskkonnakaitse
4) jäätmekäitlus
5) esmaabi
5.1.4 Arvuti kasutamine – I-II-moodulid AO1-AO4, AO7; III-moodulid AO1-AO4, AO6,
AO7 (vt lisa C)
5.1.5 Eesti keel – I, II-algtase; III-kesktase (vt lisa D)
5.1.6 Suhtlemine – I, II-algtase; III-kesktase
5.1.7 Töögrupi juhtimine – I, II-nõue puudub; III-algtase
5.2 Põhioskused ja -teadmised
5.2.1 Üldelektrialased oskused ja teadmised
1) Kutsealased mõisted – I, II-eesti keeles; III-eesti keeles ja ühes võõrkeeles
2) Kutsealal kasutatavad materjalid, nende omadused ja kasutamine
3) Elektrotehnika alused – I, II-algtase; III-kesktase
4) Elektroonika komponendid ja lülitused – I, II-algtase; III-kesktase
5) Protsessortehnika põhimõisted – I, II-nõue puudub; III-algtase
6) Elektriala tehnilise dokumentatsiooni käitlemine – I, II-algtase; III-kesktase
7) Elektriala dokumentatsiooni koostamine – I-nõue puudub; II-algtase;
III-kesktase
8) Elektritöödel kasutatavad tööriistad, mehhanismid, seadmed ja
kaitsevahendid
9) Elektritarvitite, -aparaatide ja -seadmete tööpõhimõtted ning ehitus
10) Elektriala metalli- ja plastitööd
5.2.2 Ehituskonstruktsioonitehnika üldpõhimõtted – I, II-algtase; III-kesktase
5.2.3 Elektrimõõtmised – I-algtase; II, III-kesktase
5.2.4 Elektrienergia tootmine, ülekanne, jaotamine ja tarbimine – I, II-algtase;
III-kesktase
5.2.5 Paigaldustehnoloogia alused – I-algtase; II, III-kesktase
5.2.6 Elektripaigaldiste käidu alused – I-algtase; II, III-kesktase
5.2.7 Elektripaigaldiste kaitseviisid – I-algtase; II, III-kesktase
5.2.8 Kontroll- ja mõõteseadmete paigaldusnõuded
5.2.9 Elektritööde korralduse üldnõuded. Nõuded töökohale
5.2.10 Elektriohutus
5.2.11 Tegutsemine tööõnnetuse korral
5.3 Erioskused ja -teadmised
5.3.1 Madalpingelised (kuni 1 kV) siseelektripaigaldised
5.3.2 Madalpingelised (kuni 1 kV) väliselektripaigaldised (sh liinid)
5.3.3 Keskpingelised (1 – 40 kV) elektripaigaldised (sh liinid)
5.3.4 Kõrgepingelised (üle 40 kV) elektripaigaldised (sh liinid)
5.3.5 Elektriajamid (sh tõste- ja transpordiajamid)
5.3.6 Releekaitse ja automaatika
5.3.7 Side-, turva-, arvuti- ja teised nõrkvoolusüsteemid
5.4 Lisaoskused ja -teadmised
5.4.1 Kõrgtööd
5.5 Isikuomadused ja võimed
1) loogiline mõtlemine
2) hea (visuaalne) mälu
3) koordinatsioonivõime
4) emotsionaalne tasakaalukus
5) kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus)
6) õpivalmidus
7) hoolikus
8) kohusetunne
9) vastutusvõime
10) koostöövalmidus
11) iseseisvus
III kvalifikatsioonil lisaks:
12) algatusvõime
13) planeerimisoskus
6. KEHTIVUSAEG
Kutsestandard kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib kutsestandardit muuta enne kehtivusaja lõppu.