Lemmi Kann, Delfi Majandus
Are Veski
FOTO: ERAKOGU
Eesti Elektriettevõtete liidu liikmed on vabatahtlikult võtnud endale kohustuseks maksta kvalifitseeritud oskustöölistele vähemalt kaks miinimumpalka, et sel moel vähendada oma sektoris ümbrikupalkade maksmist.
EETEL on juba mõnda aega pidanud dialoogi maksu- ja tolliametiga, et leida võimalusi ümbrikupalkade maksmise vähendamiseks elektritöid teostavates ettevõtetes.
EETELi liikmesfirmad on seisukohal, et töötasudelt seadusega ettenähtud maksude tasumata jätmine kahjustab oluliselt nii riigi investeerimisvõimet kui hankekonkurssidel tööde õiglase hinna kujunemist.
„Üldiselt on maksukuulekus viimaste aastate jooksul paranenud, kuid tänase seisuga võib arvata, et umbes 20 protsendil elektriehitusega tegelevatest firmadest on ümbrikupalga maksmise kahtlus,“ ütles EETELi tegevjuht Are Veski Delfile.
See osa ettevõtjatest mõjutab tema sõnul riigihangete tulemusi ja turul kujunevat hinda nii kriitilisel määral, et need ettevõtjad, kes oma maksud ära maksavad, jäävad kahjumisse. „Just ettevõtluse n-ö parem pool on seetõttu ebavõrdses seisus ja seetõttu ei suudeta panna piisavalt ressurssi töötajate koolitusse, töövahenditesse ja uutesse tehnoloogiatesse. Kahju on seega üsna mitmetasandiline,“ nentis Veski.
Peamiselt on ümbrikupalga maksmise kahtlus rohkem just väiksematel ettevõtetel. Üks põhjus, miks see nii on, peitub omakorda kriteeriumis, mille alusel hangetel võitjaid valitakse – odavaim hind. „Peatöövõtjad võistlevad hangetel just selle kriteeriumi alusel ja väiksed alltöövõtjad pannakse sageli sundvaliku ette – kas võtad töö selle hinnaga vastu või ei saa üldse,“ kirjeldas Veski probleemi.
Veski ütles, et hangete läbimisel peaks kindlasti muutuma ka kriteeriumid, mille alusel võitja valitakse. „Ka praegu on võimalik otsus teha näiteks majandusliku otstarbekuse kriteeriumi alusel, mis ei pruugi alati tähendada kõige odavamat hinda, vaid ka muude oluliste aspektide arvesse võtmist,“ märkis ta.
Homme esineb EETELi tegevjuht Are Veski kevadkonverentsil „Aus konkurents ja seadusloome“ ettekandega elektriettevõtete maksukuulekusest ja ausast konkurentsist. Samal teemal teeb ettekande ka maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik. “Ehitussektor on üks suurimat maksukahju tekitavatest valdkondadest, kus riigil jääb aastas saamata üle 18 miljoni euro maksutulu. Peamisteks probleemideks on ümbrikupalk ja käibemaksupettused,” ütles Lemendik ja lisas: “Kui rääkida elektritöid tegevate ettevõtjate deklareeritud andmetest, millest homsel konverentsil ka ülevaate annan, on EETELi liikmetel töötasu märkimisväärselt kõrgem, kui liitu mittekuuluvates äriühingutel. Näiteks palgavahe sama tööd tehes on 200-300 eurot.”
“Loomulikult tekitavad sellised vahed küsimusi ausa konkurentsi kohta, eriti kui liidu liikmete sõnul on nende poolt deklareeritud palkadegagi raske tööjõudu leida. Seega on koostöövõimaluste leidmine ausa maksukeskkonna nimel väga tervitatav,” tunnustas Lemendik.
EETELi kevadkonverents toimub 23. mail Ehitajate tee 5, Tallinna Tehnikaülikooli Energeetikamaja aulas VII-226 kell 10.00 – 12.30