Telekommunikatsiooni tehnik III
EESSÕNA
Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A – Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu.
Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõudeid telekommunikatsioonitehniku III kutsekvalifikatsioonile.
Kutsestandardi koostas Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu moodustatud telekommunikatsiooni töörühm koosseisus:
Vladi Purro Tallinna Polütehnikum
Mati Valdaru Optimus System AS
Vello Vanem Tallinna Polütehnikum
Virgo Mänd Eesti Telekom
Ülo Kala Eltron AS
Kalle Sammal Tallinna Polütehnikum
Ajavahemikus 6. – 20. märts 2006 a viidi läbi kutsestandardi kavandi arvamusküsitlus. Kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on töörühm arvestanud arvamusküsitlustel tehtud ettepanekuid ja märkusi.
Käesolev kutsestandard on koostatud esmatöötlusena.
Käesolev telekommunikatsioonitehnik III kutsestandard on kinnitatud 06. aprillil 2006. a Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu otsusega nr. 18.
Kutsestandardis määratletud kutsekvalifikatsioon on kantud kutseregistrisse.
1 KASUTUSALA
Kutsestandardite kasutusala on järgmine:
1) töötajate kutsekvalifikatsiooni nõuete määratlemine
2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine
3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine
4) aluse andmine rahvusvaheliste kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks.
2 KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID
Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori[1] järgi seondub telekommunikatsiooni ala postside ja telekommunikatsiooni majandusvaldkondadega, koodid 64 ja 32.
Ametite Klassifikaatori[2] järgi kuulub telekommunikatsiooni tehnik 3. pearühma "Tehnikud ja keskastme spetsialistid", kood 3114.
3 KUTSENIMETUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONI TASE
Eesti keeles: Telekommunikatsioonitehnik III
Inglise keeles: Telecommunication Technician III
Vene keeles: Τехник телекоммуникационных систем III
4 KUTSEKIRJELDUS
Telekommunikatsioonitehnik paigaldab ja hooldab erinevaid telekommunikatsiooniseadmeid ja -võrke. Ta võib töötada telekommunikatsiooni- ja elektroonikaseadmeid paigaldavates ja teenindavates ettevõtetes.
Enamlevinud ametinimetused on testitehnik, tootetehnik, mõõteseadmete tehnik, kvaliteedi ja väljaõppe tehnik, installeerija, häälestaja, kaablivõrgu tehnik, raadiotehnik.
Telekommunikatsioonitehnik:
- paigaldab, hooldab ja remondib kaableid, silluseid ning teeb ühendusi ja krosseeringuid
- testib kaabeldust
- tuvastab ja kõrvaldab kaablirikkeid
- paigaldab ja hooldab telekommunikatsiooniseadmeid ja -süsteeme
- testib võrguseadmeid ja -süsteeme
- käitab telekommunikatsioonivõrku ja -seadmeid, diagnoosib rikkeid ning asendab rikkis sõlmi või tarkvara
- installeerib uute teenuste tarkvara ja aktiveerib teenuseid
- koostab klientidele hinnapakkumisi
uuendab ja täiendab telekommunikatsioonisüsteeme
järgib protsessikirjeldusi ja jälgib tööprotsessidest kinnipidamist
- koostab eskiise ja vormistab täitedokumentatsiooni
- hooldab tööriistu ja testimisvahendeid
- arendab ja hoiab kliendisuhteid
- juhib ja juhendab töögruppi
Telekommunikatsiooni tehnik täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas olukorras. Lisaks omandatud oskustele, teadmistele, vilumustele ja kogemustele omab meisterlikkust ning valmisolekut kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks, korraldab teiste tööd ning vastutab selle eest.
Telekommunikatsioonitehniku töövahenditeks on mõõteseadmed, tööriistad, kaitsevahendid, tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (standardid, juhendid) ja arvutustehnika.
Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, head koordinatsioonivõimet, arenenud vastutustunnet, õppimisvalmidust ja üldtunnustatud töökultuuri põhimõtetest kinnipidamist.
Töö võib nõuda füüsilist pingutust, töötempo on periooditi kiire ja pingeline. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes.
Telekommunikatsioonitehniku III kutsetaseme taotlemise eelduseks on kutsealane* ettevalmistus ja 3 aastane erialane töökogemus. Nõutav on keskharidus ja erialane täiendkoolitus
* Soovitav on omada tehnikaalast kutseharidust (nt Tallinna Polütehnikum). Tehnikaalased oskused ja teadmised võib omandada ka töötamise käigus. Vajalik on spetsiaalse telekommunikatsioonitehniku täiendkoolituse läbimine.
5 KUTSEOSKUSNÕUDED (vt lisa B)
5.1 Üldoskused ja -teadmised
5.1.1 Majandus – kesktase;
5.1.2 Õigusaktid -kesktase;
1) kutsealaga seotud õigusaktid
2) tööõigus
5.1.3 Töökeskkonna ohutus
1) tööohutus, -tervishoid ja -hügieen
2) tuleohutus
3) protsessiohutus
4) keskkonnakaitse
5) jäätmekäitlus
6) esmaabi
5.1.4 Arvuti kasutamise oskus (vt lisa D ) – AO1, AO3, AO4
5.1.5 Keeleoskus (vt lisa C)
Eesti keel – B1
Inglise keel – A2
5.1.6 Suhtlemisoskus
5.2 Põhiteadmised
5.2.1 Kutsealased mõisted
5.2.2 Kutsealal kasutatavad materjalid, nende omadused ja kasutamine
5.2.3 Elektrotehnika alused
5.2.4 Elektroonika alused ja komponendid
5.2.5 Digitaal- ja mikroprotsessortehnika põhimõisted
5.2.6 Tehnilise dokumentatsiooni lugemine – kõrgtase
5.2.7 Täitedokumentatsiooni koostamine – kesktase
5.2.8 Kutsealal kasutatavad tööriistad, seadmed ja kaitsevahendid
5.2.9 Automaatika alused – kesktase
5.2.10 Tehnilise mehaanika alused
5.2.11 Kaabeldussüsteemide tundmine – kõrgtase
5.2.12 Kaabeldustööde teostamine
5.2.13 Tehniliste ja elektriliste mõõtmiste teostamine
5.2.14 Seadmete ja -süsteemide seadistamine – kesktase
5.2.15 Oma töökoha korraldamine
5.2.16 Elektriohutus
5.2.17 Telekommunikatsioonivõrgud, -seadmed ja -süsteemid
1) kaablid
a) paarkaablid
b) koaksiaalkaablid
c) valguskaablid
d) ühendusseadmed
2) võrguseadmed
a) ülekandesüsteemid, s.h. raadiosüsteemid
b) kommuteerimisseadmed
c) jaoturid, marsruuterid, lüüsid
d) serverid
c) võrgujuhtimisseadmed
3) lõppseadmed
a) telefonid ja lisaseadmed
c) modemid ja võrguterminalid
d) arvutid ja nende lisaseadmed
d) kodukeskjaamad
e) arvutikohtvõrgu seadmed
5.3 Põhioskused
5.3.1 Kaablite paigaldamine, testimine, rikkeotsing ja rikete kõrvaldamine
5.3.2 Võrguseadmete paigaldamine, seadistamine, testimine
5.3.3 Telekommunikatsioonivõrgu ja seadmete käitamine, rikete diagnostika ja rikkis sõlmede või tarkvara asendamine
5.3.4 Klientide teenindamine. Lõppseadmete ja teenuste rikete diagnostika ja kõrvaldamine.
5.3.5 Klientide juhendamine seadmete ja teenuste kasutamisel
5.3.6 Telekommunikatsioonivõrgu ja seadmete käitamisel nõutud dokumentatsiooni koostamine, täitmine ja haldamine (dokumentatsiooni haldus)
5.3.7 Tehniliste jooniste koostamine arvutil (CAD jm programmid)
5.3.8 Võrguseadete konfigureerimine
5.4 Lisaoskused ja -teadmised
5.4.1 Autojuhiluba B kat
5.5 Isikuomadused ja võimed
1) emotsionaalne stabiilsus
2) hea koordinatsioonivõime
3) koostöövõime
4) analüüsivõime
5) õpivalmidus
6) vastutusvõime
7) täpsus
6 KEHTIVUSAEG
Kutsestandard kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib kutsestandardit muuta enne kehtivusaja lõppu.
Lisa A
KUTSEKVALIFIKATSIOONI SÜSTEEMI TERMINID
Kutsestandard – dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.
Kutsekvalifikatsioon – antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.
I tase – töötaja täidab tööülesandeid ühesuguses olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel väljaõppel, võib vajada juhendamist töö käigus, vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
II tase – töötaja täidab tööülesandeid erisuguses olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust, töötab iseseisvalt, vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
III tase – töötaja täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele ning vilumustele ja kogemustele omab meisterlikkust, valmisolekut kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest;
IV tase – töötaja täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab kutsealaseid teadmisi ja oskusi; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest;
V tase – töötaja täidab teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist ja edasiarendamist ning õpetamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab laialdasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.
KUTSEALASED TERMINID
Nõrkvoolusüsteemid on piiratud signaalivõimsusega andmeedastussüsteemid, mis
koosnevad ühest või mitmest kokku ühendatud ja koostoimivast andmeedastusvõrgust, võrgu kommuteerimisseadmest, lõpuseadmestikust (DCE) ja andmelõpmikust (DTE) ning mille komponendid (osad) on ühilduvad, täidavad ühiseid protseduure ja toimivad ühiselt.
Telekommunikatsioonisüsteemid kuuluvad alamsüsteemina telekommunikatsiooni-, automaatika- ja turvasüsteemidesse
Paigaldus, paigaldamine – nõrkvoolu või automaatikapaigaldise ehitamine
Hooldamine – nõrkvoolu või automaatikapaigaldise tehnilise korrasoleku kontroll ja käitu tagavate profülaktiliste protseduuride läbiviimine.
Automaatikaseadmed – automaatselt toimivad seadmed ja masinad (juhtimis-, kontrolli- ning valveseadmed).
Lisa B
KUTSEOSKUSNÕUDED
Üldoskused ja -teadmised – tegevusvaldkondi läbivad nõuded üldistele oskustele ja teadmistele.
Põhioskused ja -teadmised – kutsealal tegutsemiseks vajalikud nõuded oskustele ja teadmistele.
Erioskused ja -teadmised – nõuded oskustele ja teadmistele, mis on seotud spetsialiseerumisega.
Lisaoskused ja -teadmised – soovituslikud oskused ja teadmised, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga.
Isikuomadused ja võimed – nõuded kutsealal töötamiseks eeldatavatele isiku- ja isiksuslikele omadustele ja füüsilistele võimetele.
KONKREETSETE TEADMISTE JA OSKUSTE TASEMETE KIRJELDUSED
Algtase – mõistete, faktide ja põhimõtete teadmine; põhiliste töövõtete valdamine.
Kesktase – mõistete ja faktide tõlgendamine ja võrdlemine, seoste loomine; mitmekesiste töövõtete valdamine.
Kõrgtase – seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine, järeldamine, üldistamine, hindamine; mitmekesiste keerukate töövõtete valdamine.
KEELTE OSKUSTASEMETE KIRJELDUSED Lisa C
Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem: enesehindamise skaala
A1
MÕISTMINE:
KUULAMINE Saan aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad mind, minu perekonda ja minu vahetut ümbrust, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt. LUGEMINE Saan aru tuttavatest nimedest, sõnadest ja väga lihtsatest lausetest näiteks siltidel, plakatitel või kataloogides
RÄÄKIMINE
SUULINE SUHTLUS Oskan lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner aeglaselt räägib, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab ning mind vestlemisel aitab. Oskan küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata
SUULINE ESITUS: Oskan kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elan, ja inimesi, keda tunnen
KIRJUTAMINE
Oskan kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaarti puhkuse-tervitustega) ning täita formulare (näiteks hotelli registreerimislehte, kus küsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust).
A2
MÕISTMINE
KUULAMINE: Saan aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (näiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Saan aru lühi-keste, lihtsate ja selgelt välja-hääldatud ütluste põhisisust
LUGEMINE: Saan aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saan aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest
RÄÄKIMINE
SUULINE SUHTLUS Saan hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskan kaasa rääkida, ehkki ma ei oska veel ise vestlust juhtida
SUULINE ESITUS Oskan kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd
KIRJUTAMINE
Oskan teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks.
B1
MÕISTMINE
KUULAMINE: Saan aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne. Saan aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust, kui need käsitlevad päevateemasid või mulle huvitavaid teemasid
LUGEMINE: Saan aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või minu tööga seotud sõnadest. Saan aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades
RÄÄKIMINE
SUULINE SUHTLUS Saan enamasti keelega hakkama maal, kus see on kasutusel. Oskan ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval või olulisel teemal: pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused
SUULINE ESITUS: Oskan lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskan lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane. Oskan edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid
KIRJUTAMINE
Oskan koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval või mulle huvi pakkuval teemal. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldan oma kogemusi ja muljeid
B2
MÕISTMINE
KUULAMINE: Saan aru pikematest kõnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nüanssidest. Saan aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust
LUGEMINE Saan aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki. Saan aru tänapäevasest proosast
RÄÄKIMINE
SUULINE SUHTLUSOskan vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et suhtlemine keelt emakeelena kõnelevate inimestega on täiesti võimalik. Saan aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskan oma seisukohti väljendada ja põhjendada
SUULINE ESITUSOskan selgelt ja üksik-asjalikult käsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab minu huvialasid. Oskan selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid
KIRJUTAMINE
Oskan kirjutada selgeid ja detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. Oskan kirjutada esseed, aruannet või referaati, edastamaks infot ning kommenteerides ja põhjendades oma seisukohti. Oskan kirjutada kirju, milles tõstan esile kogemuste ja sündmuste mulle olulisi aspekte
C1
MÕISTMINE
KUULAMINE: Saan aru pikemast tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt või vihjamisi. Saan suurema vaevata aru tele-programmidest ja filmidest
LUGEMINE Saan aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stiililist eripära. Saan aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need vahetult ei puuduta minu eriala.
RÄÄKIMINE
SUULINE SUHTLUSOskan end mõistetavaks teha ladusalt ja spontaan-selt, väljendeid eriti otsi-mata. Oskan kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Oskan avaldada mõtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada
SUULINE ESITUS Oskan keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldada, välja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvõtet
KIRJUTAMINE
Oskan ennast väljendada selges, hästi liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku põhjalikkusega. Oskan kirjutada kirja, esseed või aruannet keerukal teemal ja esile tõsta olulisemat. Oskan lugejast lähtuvalt kohandada oma stiili
C2
MÕISTMINE
KUULAMINE: Saan vaevata aru igasugusest kõnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saan aru ka kiirkõnest, kui mulle antakse pisut aega hääldusviisiga harjumiseks
LUGEMINESaan vaevata aru kõigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/või keeleli- selt keerulistest tekstidest, näiteks käsiraamatutest, erialastest artiklitest ja ilukirjandusest
RÄÄKIMINE
SUULINE SUHTLUSSaan vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskan idioome ja kõnekeelseid väljendeid. Oskan täpselt edasi anda tähendusvarjundeid. Vajadusel oskan lausungi ümber sõnastada, nii et vestluses osalejad seda vaevalt märkavad
SUULINE ESITUS Oskan esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse või põhjenduse, millel on loogiline ülesehitus, mis aitab kuulajal märgata ja meelde jätta kõige olulisemat
KIRJUTAMINE
Oskan kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskan koostada keerulisi kirju, aruandeid või artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Oskan koostada erialaseid ja ilukirjandus-likke sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning retsen-sioone
Lisa D
ARVUTI KASUTAMISE OSKUS
Arvutikasutaja oskustunnistus – AO (ECDL/ICDL – The European Computer Driving Licence/The International Computer Driving Licence) tõendab selle omaja praktilisi põhioskusi laiatarbe tarkvara kasutamisel. (AO tunnistuse omamine ei ole kutsekvalifikatsiooni taotlemisel kohustuslik.)
7 moodulit:
AO1 – Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond
AO2 – Arvuti kasutamine ja failihaldus
AO3 – Tekstitöötlus
AO4 – Tabelitöötlus
AO5 – Andmebaasid
AO6 – Esitlus
AO7 – Informatsioon ja kommunikatsioon
AO1 INFOTEHNOLOOGIA PÕHIMÕISTED JA INFOÜHISKOND
1. Põhimõisted
2. Riistvara
3. Mälu
4. Tarkvara
5. Arvutivõrgud
6. Arvutid igapäevaelus
7. Infotehnoloogia ja ühiskond
8. Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus
9. Infotehnoloogia ja Eesti
AO2 ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS
1. Elementaaroskused
2. Töölaud
3. Failihaldus
4. Failide lihtne redigeerimine
5. Prindihaldus
AO3 TEKSTITÖÖTLUS
1. Alustamine
2. Põhioperatsioonid
3. Kujundamine (vormindamine)
4. Dokumendi viimistlemine
5. Printimine
6. Muud oskused
AO4 TABELITÖÖTLUS
1. Elementaaroskused
2. Põhioperatsioonid
3. Valemid ja funktsioonid
4. Kujundamine (vormindamine)
5. Diagrammid ja objektid
6. Printimine
Lisa D
AO5 ANDMEBAASID
1. Alustamine
2. Andmebaasi loomine
3. Vormi kasutamine
4. Informatsiooni otsimine
5. Aruanded
AO6 ESITLUS
1. Elementaaroskused
2. Põhitegevused
3. Vormindamine
4. Graafika ja diagrammid
5. Printimine ja levitamine
6. Slaidiseansi efektid
7. Slaidiseansi vaatamine
AO7 INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON
1. Veebi kasutamise elementaaroskused
2. Veebis navigeerimine
3. Otsing veebis
4. Järjehoidjad (bookmarks)
5. Elektronposti kasutamise elementaaroskused
6. Kirjavahetus
7. Adresseerimine
8. Postkasti haldamine
9. Listid ja uudisgrupid
[1] Statistical classification of economics activities in the European Community (NACE) eestistatud versioon
[2] International Standard Classification of Occupations (ISCO-88) eestistatud versioon